Jõululuuletused, jõululuuletus, jõulusalmid, jõulusalm

Jõulumärk

Külmad tuuled tuisu andsin,
puudelegi hõbekarva kandsid.
Kuu see heidab kirgast valgust,
õnnistades talve algust.
Tähistaevas särab kaunis tulevärk,
see on imeline jõulumärk.

Aisakellad

Valged on põõsad
ja valge on lumi
valge mu mõte ka
üle härmatanud maa
aisakellade kumin.

Kuulan hardalt ja keeletult
olen pisem ja arem
ning ma tahaksin
MEELETULT
MEELETULT
olla enesest parem.

Vaikselt langeb lumehelbeid, särab tähevöö
rõõm ja rahu südames, kui on jõuluöö.
Üks aasta vaikselt ukse suleb
ta puudutusest link veel soe.
Uus juba hõisates ta järel tuleb
ja möödunu tal midagi ei loe.

Jõulurõõm

Jõulurõõm on talveajas,
kodurahus hubases,
ootab lapse kodumajas,
kõigis nende tubades.

Jõulurõõm on sinu andes
nagu särav päiksekiir.
Seda annet endas kandes
selgemaks saab silmapiir.

Jõulurõõm on sama vana,
kui sa teda tundma said:
esimene jõuluvana,
tema esimene pai.

Lumehelbele...

Lumehelbele valgele...
Tema õhetavale palgele...
Päkapikk tegi ... Musi... muahhh...

Küünal särab kuusepuul
Päkapikul naerul suu
Keerab lumekraanid valla
Peidab pakid kuuse alla

Jõuluvana tore mees,
habe pikk ja valge ees.
Astub majast majasse,
kinke jagab lastele!

Meil on päkapikud käinud,
aga mina neid ei näinud,
nägin ainult kingipakke.

Nüüd ma hüppan rõõmust lakke,
tänama peab jõulutaati,
tema ju need kingid saatis!

Punanina

Jõuluvana punanina
istus kõrtsi ukse taga
laste kingid ära sõi
sada grammi peale jõi.

jõulude sära

Särab kuusk ja
särab tuba lapsed
rõõmsalt kuuse ees
kuulge! kuulge!
tuleb juba laste
sõber Jõulumees