Kõik luuletused

Armastus on maailma ilusaim tunne,
kaks korraga ta suigutab unne.
Loblikad neil lendlevad siis kõhus,
kahekesi armunuil magus uni on põhus.

Ei ühtki pisarat nad vala,
pole neil probleeme ja asjatut hala.
Ning kui mõni pisar veerebki üle põse,
sel õnnepisaral Sa voolata lase.

Tõelist armastust tunda saab vähe,
kuid sellest, mitte üks hetk meelest ei lähe.
Armunu kuuleb alati vaid südamehäält,
süda mõistuselt võtab ju väe.

Süda alati valitseb tunnete üle,
kaasa aitavad meelitused, kinkide süle.
Sa tunnetel end kaasa viia lase,
kahepoolne usaldus, vot see on tase.

Sinu pilk mind kaugele saadab,
sinu sarm mind lummavalt kõidab.
Sinust mõeldes kaob aeg, kaob ruum,
sind tundes, ma kaotaksin kõik muu.
Sel mõttel üks ainus lend,
ta sinuni on sirutanud end.
Kui kuulatan siis kuulen ma sind,
sind ja ainult sind,
mulle loodud sina mu hing.

Tulen õhtul salamahti
Jäta mulle aken lahti
Et ma saaksin öelda sulle:
"Oled kõige kallim mulle"

Lilledest armastan roose,
Sõpradest armastan sind,
Ütle, keda armastad sina
Kas armastad roose või mind?

Jään sulle selleks, kes olin
Mõtle minust vaid head
Kuigi ma vahel tujukas olin
Unusta palun need vead.

Armasta noorust
Armasta elu
Ära unusta sõpra
Kes oli kord sinul

Külmataat võib teha tempe,
tuisupoistel varuks vempe.
Jõuluvana sest ei hooli,
külastab ta igat hoovi.
Tuleb suuskadel või reega
või siis hoopis läbi vee ta.
Hoolimata halvast ilmast
jõulukingist ei jää ilma
ükski suur või väike laps,
vanaema ega paps.

Sära küünal
sära küünal,
ära kustu ära küünal
seni kuni sina vilgud
rõõmsaks jäävad laste pilgud

Jõulud käes on juba juba,
piparkoogi lõhna täis on tuba.
Hommikul kui ärkasin,
siis kingipakke märkasin.

Kõik ma kohe äratasin,
ja siis valjult käratasin.
tulge juba kähku ruttu,
räägin teile jõulujuttu.

Päkapikud piiluvad
meil lõppuks käes on talv,
täis on kartulite salv.
siis meil päkkapikud piiluvad,
nad öösel väljas hiilivad