Inimese pikkus muutub päeva jooksul, hommikul oleme pikemad kui õhtul
Inimese pikkus tundub olevat üsna muutumatu näitaja. Kui täiskasvanud inimene on näiteks 175 sentimeetrit pikk, võiks eeldada, et tema pikkus on täpselt sama nii hommikul, lõuna ajal kui ka õhtul. Tegelikult pole see päris nii. Inimese pikkus võib ühe päeva jooksul muutuda ligikaudu ühe kuni kahe sentimeetri võrra ning tavaliselt oleme kõige pikemad vahetult pärast ärkamist.
Põhjus peitub eelkõige meie selgroos. Inimese lülisammas koosneb selgroolülidest, mille vahel paiknevad elastsed lülivahekettad. Need toimivad omamoodi amortisaatoritena, aidates pehmendada kõndimisel, jooksmisel ja muul liikumisel tekkivaid lööke.
Lülivaheketaste koostises on palju vett. Öösel, kui inimene lamab ja selgroole avalduv koormus on väike, saavad lülivahekettad vedelikku juurde ning muutuvad pisut paksemaks. Selle tulemusena pikeneb kogu lülisammas veidi ja inimene on hommikul pärast ärkamist kõige pikem.
Päeva jooksul hakkab gravitatsioon aga oma tööd tegema. Seistes, istudes, kõndides ja füüsilist tööd tehes surub inimese keharaskus lülivahekettaid järk-järgult kokku. Osa neis olevast vedelikust liigub välja ning kettad muutuvad veidi õhemaks. Kuna selliseid kettaid on selgroos palju, annab igaühe väga väike muutus kokku juba märgatava erinevuse inimese üldpikkuses.
Seetõttu võib õhtul mõõdetud pikkus olla hommikusest umbes sentimeetri või isegi paari võrra väiksem. Täpne erinevus sõltub inimesest, vanusest, füüsilisest koormusest ja muudest teguritest.
Öösel algab protsess uuesti. Lamavas asendis väheneb lülisambale mõjuv surve ning lülivahekettad saavad taas vedelikku siduda. Hommikuks on inimene jälle oma tavapärase maksimaalse pikkuse lähedal. Tegemist pole seega luude kasvamise ja kahanemisega, vaid peamiselt lülivaheketastes toimuvate muutustega.
Sama nähtus aitab selgitada, miks astronautide pikkus kosmoses suureneb. Mikrogravitatsioonis ei suru keharaskus selgroogu samamoodi kokku nagu Maal ning lülisammas saab pikeneda. Kosmoses viibides võivad astronaudid seetõttu muutuda ajutiselt isegi mitu sentimeetrit pikemaks. Maale naastes taastub gravitatsiooni mõjul nende tavapärane pikkus.
Päevane pikkuse muutumine on täiesti normaalne ning toimub meiega pidevalt, ilma et seda ise märkaksime. Kui tahad teada oma võimalikult suurt pikkust, tasub ennast mõõta hommikul pärast ärkamist. Õhtul sama katset korrates võid avastada, et oled päeva jooksul sõna otseses mõttes veidi „lühemaks jäänud“.
