25 aastat 11. septembri terrorirünnakutest – päev, mis muutis maailma ja ka Eestit

Täna möödub 25 aastat 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakutest Ameerika Ühendriikides. New Yorki ja Washingtoni tabanud rünnakud nõudsid ligi 3000 inimese elu ning kujunesid üheks 21. sajandi mõjukamaks sündmuseks, mille tagajärjed ulatusid kiiresti palju kaugemale Ameerika Ühendriikide piiridest.

2001. aasta 11. septembri hommikul kaaperdasid terroriorganisatsiooni Al-Qaeda liikmed neli reisilennukit. Kaks lennukit juhiti New Yorgis asunud Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidesse, mis hiljem kokku varisesid. Kolmas lennuk tabas Washingtoni lähistel Pentagoni ning neljas, United Airlinesi lend 93, kukkus Pennsylvanias alla pärast seda, kui reisijad üritasid kaaperdajatele vastu hakata.

Rünnakutes hukkus ligi 3000 inimest kümnetest riikidest. Telepildid põlevatest ja kokku varisevatest kaksiktornidest jõudsid otseülekannete kaudu üle maailma ning kujunesid terve põlvkonna üheks kõige tugevamalt meelde jäänud uudissündmuseks.

Julgeolekumaailm muutus

11. septembri rünnakud muutsid põhjalikult seda, kuidas riigid terrorismi ja rahvusvahelist julgeolekut käsitlesid. Lennujaamades karmistati turvakontrolli, suurenes luureasutuste rahvusvaheline koostöö ning riigid hakkasid senisest rohkem tähelepanu pöörama terrorismi rahastamisele, piiride turvalisusele ja võimalike rünnakute ennetamisele.

Muutus ka NATO. Esimest ja seni ainsat korda alliansi ajaloos rakendati Washingtoni lepingu artiklit 5 ehk kollektiivkaitse põhimõtet – rünnakut ühe liitlase vastu käsitleti rünnakuna kõigi vastu.

Rünnakutele järgnes USA juhitud sõjaline operatsioon Afganistanis, mille eesmärk oli Al-Qaeda võrgustiku hävitamine ja sellele varjupaika pakkunud Talibani võimult kõrvaldamine. Afganistani sõjast kujunes lõpuks ligi kaks aastakümmet kestnud rahvusvaheline sõjaline operatsioon. NATO lõpetas oma kohaloleku Afganistanis 2021. aastal.

11. septembri järel alanud terrorismivastane võitlus mõjutas järgnevatel aastatel tugevalt ka Lähis-Ida ja Kesk-Aasia poliitikat. Samal ajal tekitasid terrorismivastased meetmed läänemaailmas ulatusliku arutelu selle üle, kus kulgeb piir julgeoleku ning inimeste privaatsuse ja kodanikuvabaduste vahel.

Eesti oli toona alles NATO kandidaatriik

Eesti vaatenurgast toimusid terrorirünnakud väga olulisel ajal. 2001. aasta septembris ei kuulunud Eesti veel NATOsse, vaid valmistus alliansiga liitumiseks.

Juba kaks päeva pärast rünnakuid teatas Eesti välisministeerium, et Eesti toetab NATO otsust käsitleda rünnakuid kollektiivkaitse põhimõtte alla kuuluvana. Eesti kinnitas kandidaatriigina, et on valmis Ameerika Ühendriike oma võimaluste piires abistama ning osalema rahvusvahelises terrorismivastases võitluses.

11. septembri järel tugevnes lääneriikides arusaam, et uute julgeolekuohtudega võitlemiseks on vaja tugevaid euroatlantilisi institutsioone ja tihedamat koostööd. Eesti toonane välispoliitiline eesmärk – saada NATO liikmeks – ei kadunud terrorismivastase võitluse varju. Vastupidi, NATO laienemise toetamine jätkus ning Eesti sai 2002. aasta Praha tippkohtumisel kutse alliansiga ühinemiseks. Eesti liitus NATOga 29. märtsil 2004.

Eesti sõdurid läksid Afganistani

11. septembri rünnakute üks kõige otsesemaid tagajärgi Eestile oli osalemine Afganistani operatsioonidel.

Eesti kaitseväelased alustasid NATO juhitud ISAF-i operatsioonil Afganistanis teenistust 2003. aastal kuueliikmelise demineerimismeeskonnaga. Alates 2006. aastast tegutsesid Eesti üksused peamiselt Helmandi provintsis, kus Eesti kontingendi suurus oli keskmiselt umbes 150 kaitseväelast.

Pärast ISAF-i lõppu 2014. aastal jätkas Eesti Afganistanis NATO väljaõppe- ja nõustamismissioonil Resolute Support kuni rahvusvaheliste vägede lahkumiseni 2021. aastal.

Afganistani ja Iraagi operatsioonidel kaotas kokku elu 11 Eesti kaitseväelast ning üle saja sai haavata. Seetõttu ei ole 11. septembri järel alanud ajajärk Eesti jaoks ainult kauge Ameerika või maailmaajaloo peatükk, vaid osa ka Eesti lähiajaloost.

25 aastat hiljem on julgeolekupilt taas muutunud

2006. aastaks on lääneriikide julgeolekupoliitika keskpunkt võrreldes 2000. aastate algusega oluliselt nihkunud. Kui pärast 11. septembrit domineeris rahvusvahelises julgeolekudebatis terrorismivastane võitlus, siis Euroopas on esiplaanile naasnud riikidevaheline sõjaline vastasseis, kollektiivkaitse ja NATO territooriumi kaitsmine.

Eesti jaoks on selles muutuses tähelepanuväärne üks ajalooline seos. 2001. aastal oli Eesti veel NATO ukse taga ning väljendas solidaarsust rünnaku alla sattunud Ameerika Ühendriikidega. Täna on Eesti ise NATO liige ja tema julgeoleku üks aluseid on sama artikkel 5, mida rakendati esimest korda just 11. septembri terrorirünnakute järel.

11. septembri pärandit võib seetõttu näha lennujaamade turvakontrollist ja terrorismivastasest seadusandlusest kuni Afganistani sõja ning NATO muutumiseni välja. Eesti jaoks tähendas sellele järgnenud ajastu lisaks rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemisele ka järjest tihedamat lõimumist lääne julgeolekuruumiga.

Täna, täpselt 25 aastat pärast rünnakuid, mälestatakse ohvreid nii Ameerika Ühendriikides kui ka NATO peakorteris Brüsselis. NATO peakorteris langetatakse lipud poolde masti ning kell 14.46 Kesk-Euroopa aja järgi – täpselt hetkel, mil 25 aastat tagasi tabas esimene lennuk Maailma Kaubanduskeskuse põhjatorni – peetakse vaikuseminut.

Teema: NATO, Ameerika Ühendriigid, Eesti