Drooni lennutamisega kaasnevad ka reeglid ja vastutus
Andmekaitse Inspektsioon tuletab meelde, et õhusõidukilt filmimise või pildistamise kohta eraldi regulatsiooni ei ole, mistõttu kohaldub taolisele isikuandmete töötlemisele üldine regulatsioon. Õhus liikuvalt seadeldiselt filmimine ja pildistamine on isikuandmete töötlemine juhul, kui filmile jäävad inimesed on üheselt tuvastatavad.
Kui drooniga jäädvustatakse inimesi isiklikuks otstarbeks, ei pea nõusolekut küsima, aga mõistlikult peab ikka käituma. Inimest, kes oma privaatsusest ei hooli, kohtab väga harva ja kuigi isikliku sfääri tunnetus on igal inimesel erinev, ühendab meid kõiki võimalus oma õigusi kaitsta.
Kui drooniga jäädvustatakse inimesi avalikustamise eesmärgil, nõuab see kindlasti pildile jäänud inimeste nõusolekut. Kui nõusolekut ei ole, tuleb leida muu õiguslik alus.
KOLMEPUNKTI MEELESPEA HOBIKORRAS DROONIDE LENNUTAJATELE.
- Kui jäädvustad inimesi, oled isikuandmete töötleja, sest salvestamine on üks isikuandmete töötlemise toiming!
- Isikuandmete töötlejana tuleb arvestada andmekaitsenõuetega, kui drooniga tehtud pilti või videot näeb suurem inimeste ring, kui seda on sinu pere (loe isiklikust seadmest näitamine lähikondlastele).
- Andmekaitsenõuetega arvestamine tähendab kõigepealt seda, et pildi või video jagamiseks peab olema jäädvustusel olevate inimeste nõusolek ja pead olema valmis kõigile selgitama, kuidas isikuandmeid töötled, ehk kasutad.
Nende punktidega arvestamisel oled eraisikuna käitunud seaduslikult õigesti isikuandmete töötlemise vaatest, kuid arvestama peab veel transpordiameti reeglitega droonidele.
Lisaks juhitakse tähelepanu ka n-ö piiripealsetele juhtumitele ning üheks näiteks saab tuua teise inimese köögiakna taga (õhuruumis) filmimise isiklikuks otstarbeks. Seadus tõepoolest ei nõua õhuruumis isiklikuks kasutamiseks tehtud jäädvustuseks andmekaitsenõuetega arvestamist, aga see ei tähenda, et teise inimese köögiakna taga olija ei saa enda õiguste kaitseks midagi teha. Alati on inimesel võimalik nõuda oma isikuandmete kustutamist ka ilma jäädvustuse avalikustamiseta. Kui seda vabatahtlikult ei tehta, siis on võimalik oma õigusi kaitsta kohtus. (tutvu võlaõigusseaduse VÕS §-ga 1046).
Kinnistu omanikul on samuti õigus asjaõigusseaduse alusel oma valdust kaitsta kahjulike mõjutuste ning valduse rikkumise eest, mida võib tuua kaasa näiteks drooni liig tihe või liig madalal lennutamine tema kinnistu kohal.
Pane tähele, et juulist 2021 rakendub Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/947, millest tuleneb hulk erinevaid nõudeid. Näiteks peab uue määruse kohaselt registreerima isik end droonikäitajaks ning enne lendama asumist läbima ka koolituse ning sooritama eksami.
Drooni kasutamine avaliku huvi korral
Kui drooni kaameraga võetakse näiteks ranna kohal kaadreid filmiks, telesaateks, sotsiaalmeedia klipiks, ei ole tegu enam hobikorras tegutsemisega. Sel juhul täidetakse ülesannet ja isikuandmete töötlemine on võimalik kas jäädvustusel olevate inimeste nõusolekul või kui seda ei ole, siis muu õigusliku aluse olemasolul.
Meediaväljaanded saavad droonide kaameraid kasutada isikuandmete jäädvustamisel ilma inimese nõusolekuta vaid siis, kui selleks on avalik huvi. See tähendab, et toimetus on ajakirjanduslikul eesmärgil avalikustamiseks teinud analüüsil põhineva kaalutletud otsuse, mis näitab, et avalik huvi kaalub üles isiku õiguse privaatsusele.
Ajakirjandusliku eesmärgil avalikustamiseks on nõutavad ka lisatingimused, mis tulevad isikuandmete kaitse seadus §-st 4:
- avalikustamiseks on avalik huvi (isikuandmete avalikustamine peab kaasa aitama demokraatlikus ühiskonnas vajalikule debatile),
- avalikustamine on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega,
- inimene, kelle andmeid avalikustatakse, ei tohi saada ülemäära kahjustatud.
Kokkuvõttes, drooniga inimeste filmimisel ja pildistamisel töödeldakse isikuandmeid ja kui see ei toimu isiklikuks otstarbeks, siis peab olema õiguslikuks aluseks nõusolek või selle puudumisel seadusesäte.
Vaata lisaks
