Arvutimaailma esimene bug oligi päriselt putukas

Tänapäeval räägime arvutiprobleemidest kui "bugidest" (eesti keelde tõlgituna "putukad"), mis tähendab tõlkes lihtsalt viga või tõrget programmis. Enamik meist seostab seda sõna millegi digitaalsega – koodi vea, süsteemirikke või tarkvaraprobleemiga. Kuid vähesed teavad, et selle termini ajalooline kasutus arvutite kontekstis sai alguse päris elus putukast, mis põhjustas rikke varajases arvutisüsteemis.

1947. aastal töötas arvutustehnika pioneer Grace Hopper koos kolleegidega Harvard Mark II elektromehaanilise arvuti juures. Nende ülesanne oli testida ja kalibreerida masinat, mis kasutas elektromagnetilisi releesid, mitte veel tänapäevaseid kiipe. Ühel päeval hakkas süsteem andma valesid tulemusi ja keegi ei suutnud mõista, mis seda põhjustab. Masin avati füüsiliselt ning ühest releest leiti kinni jäänud koi, mis takistas kontaktide sulgumist ja katkestas vooluahela. Putukas eemaldati ettevaatlikult ning kinnitati logiraamatusse koos märkega: "First actual case of bug being found."

See sündmus ei loonud sõna „bug“ ise, sest tehnikas kasutati seda terminit juba 19. sajandil mehaaniliste rikete tähistamiseks. Küll aga pani see juhtum aluse sõna „debugging“ tänapäevasele kasutusele – vigade eemaldamise protsessile tarkvaras ja riistvaras.

Grace Hopper ise oli üks arvutiajastu olulisimatest mõtlejatest: ta töötas välja varajaseid programmeerimiskeeli ja arendas COBOLi, keele, mis pani aluse ettevõtlustarkvara arengule. Tema huumor ja täpsed laboripäevikud aitasid kinnistada tehnilisse slängi sõna, mida kasutame siiani.

Nii sai lihtsast bioloogilisest putukast metafooriline sümbol kõigile süsteemitõrgetele. Täna kohtame „bugisid“ küll enamasti koodis, kuid nende nimi pärineb ajast, mil arvutid olid füüsilised, kolisevad ja... aeg-ajalt ka väikeste tiivuliste külastajate sihtmärk.