Eesti riigiasutused ja omavalitsused saavad 2 miljonit eurot AI kasutuselevõtuks
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta allkirjastas määruse, millega eraldatakse Eesti riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele tehisarutehnoloogiate arendamiseks ja kasutuselevõtuks kaks miljonit eurot.
Uue toetuse eesmärgiks on kaasata teadlasi ja arendajaid, et muuta riigi pakutavad teenused tehisaru toel sujuvamaks ja selgemaks. Erilisel kohal on sealjuures just selliste tehnoloogiate arendamine, mis aitavad kindlalt kaitsta igaühe privaatsust.
„Oluline on just see, et neist tehnoloogiatest peab olema päriselt kasu: need peavad pakkuma lahendusi avaliku sektori probleemidele ning inimestele ja ettevõtetele pakutavaid teenuseid edasi arendama,“ selgitas minister Pakosta.
Elulisi näiteid, kus toetusmeetmest kasu sündida võib, on ministri sõnul mitmeid.
„Kujutame ette olukorda, kus kohalik omavalitsus soovib sotsiaaltoetusi või vabu lasteaiakohti pakkuda proaktiivselt ehk enne, kui inimene ise seda küsima või taotlema jõuab. Uue toetuse abil saab näiteks luua tehisarul põhineva lahenduse, mis analüüsib andmeid ja teeb pakkumise, aga kasutab seejuures uudseid privaatsustehnoloogiaid nii, et inimeste isikuandmed on töötluse käigus täielikult kaitstud ega leki kuhugi,“ ütles ta.
Samamoodi on oodatud projektid, mis puudutavad näiteks tehisarupõhist andmeanalüüsi anomaaliate tuvastamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks, või ka privaatsust tagavate tehnoloogiate kasutuselevõttu, mille tulemuseks on andmete pseudonüümimine ja anonüümimine.
Toetuste andmisel ei ole määrav, kas uuendatav teenus on kättesaadav üksnes digikanalis või ka füüsilises maailmas, näiteks mõnes teenindusbüroos, sest taustal on IT-komponent teenuse pakkumisel nagunii alati olemas. Kõik uue meetme toel kasutusele võetavad tooted peavad olema avatud lähtekoodiga, mis tähendab, et neid saavad kõik soovijad taaskasutada ja edasi arendada.
Kuna tegemist on eelkõige innovatsiooniprojektiga, katab toetus eelistatult arendusteks vajalikud rakendusuuringud ja testimised. Riik toetab seega teadlikult riskialteid innovatsiooniprojekte, kus soovitaksegi uusi lahendusi alles katsetada, mõõta nende mõju ja tasuvust ning alles selle pinnalt teha otsuseid laiemaks kasutamiseks. Eeldus on, et planeeritav tegevus peab olema uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning korratav.
Toetuse sihtrühm on lai: raha saavad taotleda riigiasutused, põhiseaduslikud institutsioonid, kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused, kohalike omavalitsuste üksuste liidud, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning mittetulundusühingud ja sihtasutused, juhul kui nad pakuvad otsest avalikku teenust.
Ühe projekti jaoks saab küsida 60 000 kuni üks miljon eurot, kusjuures toetuse saaja omafinantseeringu suurus peab olema 15 protsenti projekti kogumaksumusest. Projektidega ei saa asutused siiski lõputult venitada: kõik toetuse abil planeeritud tegevused peavad olema tehtud hiljemalt 31. oktoobriks 2027.
„Tegemist on üleüldse esimese korraga, kui riigiasutused saavad reaalselt toetust just tehisaru kasutuselevõtuks,“ rõhutas justiits- ja digiminister.
Toetusmeetme täpsemad tingimused avalikustatakse lähiajal justdigi.ee ja kratid.ee lehel.
Lisaks avanevale toetusmeetmele on ministeeriumil tehisaru valdkonnas käivitamisel veel mitu mahukat algatust. Teiste seas asutakse veel sel sügisel pakkuma tehisarualaseid oskusi ja teadmisi 100 000 inimesele üle Eesti kõigis maakondades, kaasates selleks raamatukogusid.
Vaata lisaks
