Kuidas tomatitaimi hooldada, et need korraliku saaki annaks
Tomat on populaarne köögivili, mida on üsna lihtne kasvatada nii aknalaual kui ka rõdul, nii avamaal kui ka kasvuhoones. Selleks aga, et saaksid päikselisel suvepäeval roheliste lehtede vahelt oma käega ka maitsvaid vilju korjata, vajab tomat omajagu hoolt ja tähelepanu. Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Ingrid Bender jagab nõuandeid tomatitaimede hoolduse ja väetamise kohta.
Kasvukoht
Tomati kasvatamise puhul arvesta, et tegemist on sooja- ja valguselembese taimega, mis vajab viljumiseks temperatuuri vahemikus 13–32 °C. Toas kasvatades vali päiksepoolne aknalaud ja kasvuajaks kevad-suvine aeg. Talvel on tomati jaoks valgust vähe ja akna läheduses mõnikord ka liiga jahe. Soojadel suvedel kasvab tomat rõõmsasti ka avamaal lõunapäikese paistel tuulevaiksemas kohas.
Kui võimalik, siis püüa kasvuhoonetomatitele valida aias samuti päikselisem koht. Triiphoone peaks asuma eemal veekogudest ja kartulimaast. Veekogu kaldal on õhuniiskust liiga palju, kartulilt aga levib tomatitele kartuli-lehemädanik, põhjustades tomatitaimede lehtedel ning vartel tomati-lehemädanikku ja viljadel tomati-pruunmädanikku. Üleüldse pead haiguste vältimiseks või vähendamiseks kasvuhoonet tuulutama kindlasti päeval ning öökülmavabal suveajal isegi öösel.
Taimede toestamine ja kastmine
Kui tomatid on piisavalt suureks kasvanud ja kui neid enam öökülmaohu eest kaitseks katma ei pea, pead hakkama mõtlema toestamisele. Toas kasvavaid tomateid toesta nööri ja kepiga. Avamaal võid samuti kasutada keppe, kuid sageli jäetakse avamaatomat üldse toeta. Kasvuhoonesse seo taimedele toestusnöörid; neid uuenda igal aastal, et vältida taimehaiguste levikut kasutatud nööridelt.
Kasta tomateid jahedamate ilmade korral 1–2 korda nädalas, reegliga pigem harvemini, aga rikkalikult. Kuumalaine ajal pead muidugi kastma sagedamini; kohati võib olla vaja seda teha lausa iga päev. Väldi kindlasti mulla läbikuivamist, sest kui seejärel uuesti kasta, siis kipuvad viljad kergesti lõhenema. Võimalusel kasta tomateid hommikul, sest õhtune kastmine põhjustab öösel kõrget õhuniiskuse taset, mis soodustab seenhaiguste teket ja levikut.
Võra kujundamine, võrsete ja lehtede eemaldamine
Kõrgekasvulised (indeterminantsed) tomatisordid kujunda üheharuliseks, sest sellisena on neid lihtsam toestada. Mitmeharulisena kasvatades taimelt suuremat saaki ei saa, küll aga saad üheharuliselt taimelt tavaliselt esimese punase vilja varem kui mitmeharuliselt. Külgvõrseid tuleks eemaldada igal nädalal.
Madalakasvulisi (determinantseid) sorte kasvatatakse mitmeharulisena (tavaliselt 2–3 haru). Edasine kasv toimub külgvõrsete arvel ja neid eemalda ainult siis, kui taim on liiga tihe. On aretatud ka selliseid madalakasvulisi sorte, millel on vaja reeglina eemaldada vaid 2–3 alumist külgvõrset (näiteks kodumaine sort ’Maike’) ja teised külgvõrsed jäetakse alles.
Taimelehti pead üldjuhul eemaldama siis, kui lehed on haiged või asuvad küpsenud viljadest allpool. Korraga eemaldata 2–3 lehte ja mitte sagedamini kui kord nädalas; seejuures jälgi, et tomatitaimele jääks alles 8–10 täiskasvanud lehte.
Väetamine
Tomatitaimede väetamise sagedus sõltub mulla või kasvusubstraadi toitainesisaldusest. Makroelementidest vajab tomat kõige enam kaaliumi (K), eriti kasvu esimesel ja viljakandeperioodil. Lämmastikku (N) on palju vaja tõusmetest õienuppude moodustumiseni. Fosforit vajab tomatitaim ühtlaselt kogu kasvuperioodi jooksul.
Toitainete tasakaalust kõneleb kõige ilmekamalt taime välimus.
- Parajalt väetatud taimel on kõik lehed keskmise rohelise värvusega ja moodustunud viljad kasvavad sordile omase täissuuruseni.
- Kaaliumipuuduse korral jääb viljade moodustumine väheseks. Vanematel lehtedel on servad pruunikad, justkui kõrbenud, viljad võivad olla laigulised.
- Lämmastikväetisega liialdamisele viitavad tumedad ja tugevalt allapoole rullunud ladvalehed. Lisaks võib esineda viljadel tipumädanikku.
- Lämmastikupuudusel kasv aeglustub ja alates alumistest muutuvad lehed algul kahvaturoheliseks ja hiljem kollakaks.
- Fosforipuudusel taime kasv pidurdub, lehed muutuvad sinakasroheliseks ja lehed ning viljad jäävad väikeseks.
Mulda on parim ette valmistada juba sügisel ning kanda sinna veise- või hobusesõnnikut või kasutada kevadel orgaanilist väetist, nagu näiteks kompost. Kui mullas toitaineid napib, siis pead taimi väetama korra nädalas koos kastmisveega või 2–3nädalaste vahedega otse mullapinnale raputades. Kui mullas on piisavalt toitaineid, siis on küllalt, kui väetad taimi kasvamise ajal kaks korda. Väetist tuleks ühele ruutmeetrile arvestada 15 g. Kahe väetamise puhul toimi järgmiselt:
- esimest korda lämmastikurikka täisväetisega kaks nädalat pärast istutamist;
- teist korda kaaliumirikka väetisega juuli keskel.
Vahel võib juhtuda, et pead lisaks väetama taimi ka juuli lõpus või augustis. Sellest vajadusest saad aru, kui tomatitaimed on kahvatud ja varred taime ladvas peenikesed. Koduaias on parim kasutada loodusliku päritoluga väetisi, nagu näiteks komposti, enda valmistatud nõgesekääritist või tuntud firmade toodetud tomati mahekasvatuseks mõeldud väetisi.
Näpud mulda!
Allikas: Maaeluministeeriumi ajaveeb, Ingrid Bender
