Vastlapäeva kombed Eestis

Vastlapäev on Eestis tähistatav rahvakalendri talvepüha, mida peetakse seitse nädalat enne lihavõtteid (paastuaja alguse eel). Vastlapäeva traditsioonid Eestis on seotud peamiselt talvise meelelahutuse, söömise ning viljakuse ja tervise tagamisega.

Siin on olulisemad vastlapäeva kombed:

1. Liulaskmine: Üks tähtsamaid vastlapäeva traditsioone on olnud kelguga liulaskmine. Vanasti usuti, et mida pikem liug, seda pikem ja parem tuleb linakasv suvel. Seega oli pikk liug oluline hea saagi tagamiseks. Tänapäeval on liulaskmine lõbus talvine meelelahutus nii lastele kui ka täiskasvanutele.
2. Vastlakuklite söömine: Vastlakuklid on selle päeva populaarne maius. Need on pehmed saiakesed, millel on vahel vahukoor. Kukleid süüakse traditsiooniliselt vastlapäeval koos hernesupiga.
3. Hernesupp: Vastlapäeva toidulaual on tihti ka hernesupp, mis sümboliseerib talvist jõudu andvat ja toekat rooga. Hernesupp on olnud oluline osa sellest päevast, kuna vanasti pidi enne paastuaja algust sööma hästi ja toekalt.
4. Tööde lõpetamine ja pidutsemine: Vastlapäeva peeti ka talvise tööperioodi lõpetamise ajaks. Kuna talv oli olnud raske töö tegemise aeg, tähistasid inimesed vastlapäeva kui võimalust pidutseda, puhata ja valmistuda kevadeks.
5. Loomad ja kariloomad: Vastlapäeva kombestikus pöörati tähelepanu ka kariloomadele. Usuti, et vastlapäevale järgnenud päevadel pidid loomad saama korraliku hoolitsuse, et nad oleksid terved ja tugevad suveks.
6. Naistel olid erikombed: Mõnes piirkonnas pidi naiste töövahendid, nagu vokid ja kedervarred, vastlapäeval kõrvale panema, sest naistele ei sobinud sellel päeval lõnga teha. Samuti oli see päev eriliselt seotud naiste linatöödega.
7. Meeste tegevused: Meestele oli vastlapäev samuti lõõgastumise päev, kuid nad võisid korraldada ka omaette lõbusaid võistlusi või pidusid. Mängiti näiteks hobuse- ja suusavõistlusi.

Tänapäeval on vastlapäev eelkõige lõbus talvine traditsioon, mille juurde kuuluvad liulaskmine ja vastlakuklite nautimine.

Teema: Tähtpäev