Trükipress: Gutenbergi leiutis, mis demokratiseeris teadmised ja käivitas revolutsiooni
Enne trükipressi leiutamist oli teadmiste levik aeglane, kallis ja ebausaldusväärne. Raamatute koopiad kirjutati käsitsi – töö, mis võttis kuid, isegi aastaid, ja andis tulemuseks haruldase luksuskauba, mis oli kättesaadav vaid kloostritele ja väga rikastele aadlikele.
Johannes Gutenbergi leiutis 15. sajandi keskel (umbes 1440. aastad) muutis kõik. Tema liigutatavate metallist trükitüüpide süsteem võimaldas teksti kiiresti ja täpselt paljundada, trükkides sadu identseid eksemplare. Gutenbergi Piibel (valmis umbes 1455. aastal) oli esimene massiliselt toodetud teos Euroopas.
Trükipressi mõju oli revolutsiooniline
- Teadmiste kättesaadavus (demokratiseerimine): Raamatud muutusid kättesaadavamaks ja odavamaks. Ühtäkki sai teadmine liikuda kloostrite seintelt laiema üldsuse ja keskklassi lauale.
- Reformatsioon ja Vabamõtlemine: Martin Luther kasutas trükipressi oma ideede levitamiseks enneolematu kiirusega, aidates käivitada Euroopa Reformatsiooni. Püha Rooma Impeeriumi kirik kaotas kiiresti oma monopoli informatsiooni kontrollimisel.
- Teaduslik Pööre: Teadlased said jagada oma avastusi, katseid ja teooriaid koheselt kolleegidega üle kontinendi. See kiirendas drastiliselt teaduse arengut, luues ühtse teadusliku kogukonna.
- Keele standardiseerimine: Kuna trükiti tuhandeid identseid tekste, hakati kirjutama ühes standardiseeritud keeles, mis aitas kujundada tänapäevaseid riigikeeli ja rahvuslikku identiteeti.
Ajaloolased on nimetanud trükipressi ajaloo üheks olulisemaks leiutiseks, sest see mitte ainult ei muutnud seda, kuidas me lugesime, vaid ka seda, kuidas me mõtlesime, pannes aluse tänapäeva infoühiskonnale.
