Sool - lihtne aine, mille pärast on peetud sõdu
Tänapäeval on sool üks kõige tavalisemaid ja odavamaid aineid meie köögis. Seda leidub peaaegu igas kodus ning enamasti ei mõtle me sellele rohkem kui lihtsalt maitseainele. Kuid läbi ajaloo on sool olnud palju enamat – see oli strateegiline kaup, rikkuse sümbol ja isegi põhjus sõdadeks ning poliitilisteks konfliktideks.
Enne külmkappide ja kaasaegsete säilitamismeetodite leiutamist oli sool üks väheseid viise, kuidas toitu pikemaks ajaks säilitada. Liha, kala ja köögivilju soolati, et vältida nende riknemist. See tähendas, et sool oli otseselt seotud inimeste ellujäämisega, eriti pikkadel talvedel või sõjakäikudel. Ilma soolata oleks olnud keeruline transportida toitu pikkade vahemaade taha või hoida varusid halbade aegade jaoks.
Sool oli nii väärtuslik, et mõnes piirkonnas kasutati seda isegi maksevahendina. Rooma riigis said sõdurid osa oma tasust soolana või selle ostmiseks mõeldud rahana. Arvatakse, et ingliskeelne sõna salary ehk palk pärineb ladinakeelsest sõnast salarium, mis oli seotud soolaga. Samuti rajati terveid kaubateid just soola transportimiseks – näiteks kuulus Rooma tee Via Salaria oli üks tähtsamaid soolateid antiikajal.
Kuna sool oli hädavajalik, tähendas selle kontrollimine sageli võimu. Mitmed riigid kehtestasid läbi ajaloo soolamonopole ja makse. Prantsusmaal tekitas vihatud soolamaks ehk gabelle rahva seas suurt pahameelt ning oli üks teguritest, mis aitas kaasa Prantsuse revolutsiooni puhkemisele. Ka Indias mängis sool olulist rolli iseseisvusliikumises, kui Mahatma Gandhi korraldas 1930. aastal kuulsa soolamarsi, protestides Briti koloniaalvõimu ja soolamonopoli vastu.
Tänapäeval tundub raske uskuda, et nii lihtne aine võis mõjutada maailma ajalugu nii suurel määral. Kuid just sool võimaldas säilitada toitu, toetada armeesid ja kasvatada impeeriume. See näitab hästi, kuidas mõnikord võivad kõige tavalisemad asjad olla tegelikult tsivilisatsiooni arengus ühed kõige olulisemad.
