
Esimene kõvaketas kaalus üle tonni ja mahutas vähem andmeid kui tänapäeva foto
Tänapäeval mahub inimese taskusse nutitelefon, mis suudab salvestada sadu gigabaite andmeid, kuid arvutustehnoloogia algusaegadel nägi olukord välja hoopis teistsugune. Üks silmapaistvamaid näiteid tehnoloogia arengust on maailma esimene kommertskasutusse jõudnud kõvaketas, mis kaalus üle tonni ja mahutas vähem andmeid kui üks tänapäevane kõrge kvaliteediga foto.
1956. aastal tutvustas IBM süsteemi nimega IBM 305 RAMAC, mis sisaldas maailma esimest kõvaketast. RAMAC ehk Random Access Method of Accounting and Control oli oma aja kohta revolutsiooniline lahendus, sest võimaldas andmetele ligi pääseda otse, ilma et oleks pidanud magnetlindi algusest lõpuni läbi kerima.
Süsteemi salvestusmaht oli ligikaudu 5 megabaiti, mis tundub tänapäeva mõistes peaaegu uskumatult väike. Võrdluseks võib öelda, et üks kaasaegne nutitelefoniga tehtud foto võib võtta mitu megabaiti ruumi ning lühike HD-video ületab selle mahu mitmekordselt. Ometi peeti 1950. aastatel viit megabaiti tohutuks andmemahuks.
Kõvaketas koosnes 50 suurest magnetkettast läbimõõduga umbes 61 sentimeetrit. Kogu süsteem kaalus üle ühe tonni ning võttis enda alla mitu ruutmeetrit põrandapinda. Seadme transportimine ja paigaldamine nõudis spetsiaalseid tingimusi ning selle kasutamine oli jõukohane vaid suurtele ettevõtetele ja organisatsioonidele.
Järgnevate aastakümnete jooksul arenes andmesalvestustehnoloogia peadpööritava kiirusega. Kõvaketaste mõõtmed vähenesid, salvestusmahud kasvasid ning hinnad langesid. Kui 1956. aastal oli 5 MB salvestamine tehnoloogiline ime, siis tänapäeval on võimalik väikesele mälukaardile mahutada mitu terabaiti andmeid – see tähendab miljoneid kordi rohkem informatsiooni.
Esimese kõvaketta lugu näitab ilmekalt, kui kaugele on arvutitehnoloogia vähem kui sajandiga jõudnud. Seade, mis kunagi täitis terve ruumi, jääb tänapäeva taskusse mahtuvatele seadmetele võimsuselt ja mahult kordades alla, kuid just sellest algas moodne andmesalvestuse ajastu.
Uudise foto: Norsk Teknisk Museum, CC BY-SA 4.0






