Häid lihavõtteid/munadepühi/ülestõusmispühi

Häid lihavõtteid/munadepühi/ülestõusmispühi
Pühapäeval 20. aprillil on jälle käes suured pühad.

Kuid mis pühad need sellised ikkagi on? Algselt tähistas see päev Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Paljudel maadel on selle päeva nimetustes ja kombestikus säilinud paganlikke jooni ja tavasid. See oli aasta koidik, algus. See tähtis kevadpüha. Pikki sajandeid eelnes lihavõttele karnevalide periood, paast ja vaikne nädal. Püha tähistati küünlaprotsessioonide, lillede ja kirikukellade helinaga.Kõige levinum lihavõttega seotud tava Euroopa maades ja ka Eestis on munade värvimine, kinkimine ja söömine.

Saada sõpradele e-kaart »

Sel päeval on olnud sajandite vältel palju vabas õhus pidutsemist ja ringiliikumist, nagu kogu vaiksel nädalal. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses on meil noormehed käinud külapidi mune korjamas, samuti ristilapsed ristivanematelt neid saamas. Muutus toimus täisealiseks saamise, varem ka leeris käimise järel, sest sellest ajast alates pidid hoopis ristilapsed ristivanematele mune kinkima.

Vaata munadepühade luuletusi »

Urbepäeval ja lihavõtte ajal viidi õigeusu kirikusse õnnistamiseks pajuurbi, millega hiljem koduseid urviti. Tasuks saadi mune. Üldse kuulusid tuppatoodud pajutibud lahutamatult pühade juurde. Kes polnud neid varem soetanud, tõi nad munavärvimise ajaks vaasi. Kui õitsesid sinililled, siis toodi tuppa ka sammalt ja esimesi kevadlilli. 20. sajandil oli tavaks ajatada selleks päevaks taldrikul või kausis muru, millele sai värvitud mune asetada. On valmistatud okstest ja samblast pesi, kuhu on pandud värvitud mune. Samuti ajatati hiirekõrvule igasuguseid oksi, millega ehiti tube.

Lisas: pistik | Lisatud: 18.04.2014 08:45

Vaata lisaks

Teine Maailmasõda | Tihend | Silver | Motokross Online | WordPressi kodulehe tegemine | EYTK | Vormel-1.ee | Ralliportaal.ee | WordPressi uudised ja õpetused