Seitsmemagajapäev - tähtpäev
27. juuni
Seitsmemagajapäeva tähistatakse 27. juunil. Tegemist on vana kirikliku tähtpäevaga, mis on Eesti rahvakalendris tuntud eelkõige ilmaennustamise päeva ja mitmete rahvapärimustega seotud uskumuste tõttu. Seitsmemagajapäev on saanud oma nime legendi järgi seitsme noormehe ehk „seitsme magaja“ loost, mis pärineb varakristlikust pärimusest.
Legendi kohaselt peitsid seitse kristlast end tagakiusamise eest koopasse ning jäid sinna imekombel sajanditeks magama. Hiljem ärgates avastasid nad, et maailm nende ümber oli täielikult muutunud. Sellest loost ongi pärit seitsmemagajapäeva nimetus.
Eesti rahvapärimuses on seitsmemagajapäev tuntud eelkõige ilmaennustamise tähtpäevana. Levinud uskumuse järgi määrab selle päeva ilm suuresti järgmiste nädalate ilmaolud. Rahvasuu ütleb, et kui seitsmemagajapäeval sajab vihma, võib vihmane ilm jätkuda veel seitse nädalat järjest. Kui päev on aga kuiv ja päikeseline, loodetakse ilusat ja sooja suveilma ka edaspidiseks.
Kuigi tänapäevane meteoroloogia sellist seost otseselt ei kinnita, on seitsmemagajapäeva ilma tähelepanelikult jälgitud juba sajandeid. See traditsioon on säilinud tänapäevani ning igal aastal pakub päeva ilm põhjust aruteludeks selle üle, milliseks kujuneb ülejäänud suvi.
Seitsmemagajapäev langeb aega, mil suvi on Eestis täies hoos. Põllutööd käivad, päevad on endiselt pikad ning loodus lopsakas. Seetõttu oli ilma jälgimine vanasti talupoegade jaoks väga oluline, sest sellest sõltusid nii heinategu, saagikoristus kui ka muud suvised tööd.
Tänapäeval on seitsmemagajapäev eelkõige huvitav osa Eesti rahvakalendrist ja pärandkultuurist. See meenutab aega, mil inimesed püüdsid looduse märke jälgides ennustada tulevikku ning kohandada oma tegemisi vastavalt ilmastikule ja aastaaegade vaheldumisele.
