Mihklipäev - tähtpäev
29. september
Mihklipäev on Eesti rahvakalendris üks olulisemaid sügispühasid, mida peetakse 29. septembril. See märgib põllutööde ja karjatamishooaja lõppu ning suvise eluviisi asendumist talvise töö- ja eluviisiga. 19. sajandil lõppes sel päeval karjase tööleping ja karjalapsed said naasta kooli. Mihklipäev oli justkui hüvastijätt suvele ning seda tähistati pidulikult, eriti noorte hulgas.
Tähtis osa oli ka mihklilaatadel, mis pakkusid maainimestele võimalust varusid täiendada, kaupa osta-müüa ja seltskonda nautida. Selleks ajaks tapeti tavaliselt lammas ning keedeti lamba lihast roogasid ja pruuliti õlut. Sellest on jäänud tuntud vanasõna „igal oinal oma mihklipäev“.
Mihklipäev on nime saanud peaingel Miikaeli järgi. Kristlikus traditsioonis toodi sel päeval jumalale ohverdusi, mida eestlasedki järgnesid – näiteks õlut ja lamba lihakeetmisvahtu. Pärast Mihklipäeva elustus taas külaelu, mis suvel oli rahulikum, ning talupojad elasid koostöö rütmis kuni kevadise pööripäevani.
Lisaks nimetati Mihklipäeva ka kasupäevaks, sest siis tänati saadud saagi eest ja rõõmustati koos loodusega. Nii sümboliseerib Mihklipäev üleminekuaega, mil lõpeb üks aastaringi etapp ja algab uus.
