Jaanilaupäev ehk jaaniõhtu - tähtpäev
23. juuni
Jaanilaupäev on 23. juunil, päev enne jaanipäeva, mida tähistatakse 24. juunil. Jaanilaupäeva õhtut tuntakse jaaniõhtuna ning see on eestlaste jaoks üks aasta olulisemaid ja armastatumaid rahvakalendri tähtpäevi. Traditsiooniliselt kogunetakse sel õhtul pere, sõprade ja kogukonnaga, et tähistada suve kõrgpunkti ning nautida valgeid suveöid.
Jaaniõhtu kõige tuntumaks tavaks on jaanitule tegemine. Suured lõkked süüdatakse nii külaplatsidel, taludes kui ka avalikel üritustel üle kogu Eesti. Tulel on olnud läbi aegade sümboolne tähendus – see pidi tooma õnne, peletama halbu vaime ning tagama hea saagi ja karjaõnne. Paljudes paikades on säilinud ka komme hüpata üle lõkke või tantsida selle ümber.
Jaanilaupäev on seotud mitmete rahvapärimuste ja uskumustega. Näiteks usuti vanasti, et jaaniööl omandavad ravimtaimed erilise väe ning sel ajal korjatud ürdid aitavad tervist hoida kogu aasta vältel. Tuntud on ka legend sõnajalaõiest, mis pidavat õitsema vaid jaaniööl ning tooma leidjale õnne, rikkust või erilisi võimeid.
Jaanilaupäeva ja jaanipäeva vaheline öö on jaaniöö. Kuna see langeb aasta kõige valgemasse aega, ei lähe Eestis paljudes piirkondades öö täielikult pimedaks. Just see eriline valgus ja suvine meeleolu muudavad jaaniöö paljude jaoks aasta meeldejäävaimaks ööks.
Tänapäeval tähistatakse jaanilaupäeva nii traditsiooniliste kommete kui ka kaasaegsete üritustega. Korraldatakse kontserte, jaanipidusid, spordivõistlusi ja kogukondlikke kokkutulekuid. Jaaniaeg on eestlaste jaoks suve sümbol ning võimalus veeta aega lähedastega, nautida loodust ja hoida elus sajanditevanuseid traditsioone.
