
Jaanipäev - tähtpäev
24. juuni
Jaanipäev on 24. juunil tähistatav rahvakalendri püha, mis kuulub eestlaste jaoks aasta olulisemate tähtpäevade hulka. See järgneb jaanilaupäevale ja jaaniööle ning on seotud suve kõrghetke, valguse, looduse ning vanade rahvakommete tähistamisega. Jaanipäev on Eestis riigipüha ja paljude jaoks oluline aeg, mil veedetakse aega pere, sõprade ja kogukonnaga.
Jaanipäeva juured ulatuvad kaugesse minevikku. Algselt oli tegemist suvise pööripäeva tähistamisega, mis hiljem põimus kristliku traditsiooniga ning seostati Ristija Johannesega. Sellest tuleneb ka püha nimi. Tänapäeval on jaanipäev eelkõige rahvuslik ja kultuuriline püha, mille keskmes on suve nautimine ning traditsioonide hoidmine.
Jaanipäeval jätkuvad sageli juba eelmisel õhtul alanud pidustused. Paljud inimesed veedavad päeva looduses, maamajades või avalikel jaanipidudel. Tavapärased tegevused on grillimine, mängud, laulmine, tantsimine ja erinevad rahvalikud ettevõtmised. Mitmel pool Eestis toimuvad jaanipäeva puhul ka spordiüritused, laadad ja kontserdid.
Rahvapärimuses peeti jaanipäeva ja sellele eelnevat jaaniööd erilise väega ajaks. Usuti, et loodus on siis kõige jõulisem ning erinevatel taimedel ja allikatel on tervendavad omadused. Samuti on säilinud lood sõnajalaõie otsimisest, mis pidi õitsema vaid jaaniööl ning tooma leidjale õnne ja rikkust.
Kuigi pärast suvist pööripäeva hakkavad päevad tasapisi lühenema, jäävad jaanipäeva ümbrusesse aasta kõige valgemad ööd. Just see eriline valgus, soojus ja suvine meeleolu muudavad jaanipäeva üheks armastatumaks pühaks Eestis.
Tänapäeval ühendab jaanipäev endas nii iidseid rahvakombeid kui ka kaasaegseid traditsioone. See on aeg, mil tähistatakse suve, hinnatakse koosolemise väärtust ning nauditakse Eesti looduse kõige kaunimat aega.






