Võidupüha - tähtpäev

23. juuni

Võidupüha on Eesti riigipüha, mida tähistatakse igal aastal 23. juunil. Püha on pühendatud Eesti vägede võidule Landesveeri sõjas ning eriti 1919. aasta Võnnu lahingule, kus Eesti ja Läti väed alistasid Saksa Landeswehri üksused. Võidupüha on oluline päev Eesti ajaloos, sümboliseerides vabaduse kaitsmist, rahvuslikku ühtsust ja iseseisvuse säilitamist.

Võnnu lahing peeti 19.–23. juunini 1919 tänapäeva Läti territooriumil Cēsise ehk Võnnu linna ümbruses. Eesti vägede edu selles lahingus aitas oluliselt kaasa Vabadussõja võidukale kulgemisele ning kindlustas Eesti riigi iseseisvuse püsimise. Just 23. juunit peetakse lahingu võiduka lõpu päevaks ning sellest tuleneb ka Võidupüha tähistamise kuupäev.

Võidupüha kuulutati riigipühaks 1934. aastal. Alates taasiseseisvumisest 1991. aastal on selle tähistamine taas oluline osa Eesti riiklikust kalendrist. Päeva keskseks sündmuseks on Eesti Kaitseväe korraldatav võidupüha paraad, mis toimub igal aastal erinevas Eesti linnas. Paraadil osalevad kaitseväelased, kaitseliitlased, liitlasvägede esindajad ning teised julgeolekuasutused.

Võidupüha traditsioonide hulka kuulub ka võidutule süütamine. Eesti Vabariigi president süütab mälestustule, millest saadud leek viiakse üle kogu Eesti maakondadesse. Sellest süüdatakse omakorda jaanituled, ühendades ajaloolise võidu tähistamise jaanilaupäeva rahvatraditsioonidega.

Tänapäeval on Võidupüha päev, mil meenutatakse Eesti Vabadussõjas võidelnuid ning avaldatakse austust kõigile, kes on aidanud kaasa Eesti riigi kaitsmisele. See on tähtpäev, mis rõhutab vabaduse väärtust ning tuletab meelde, et iseseisvus ei ole iseenesestmõistetav, vaid seda tuleb hoida ja kaitsta.

Võidupüha ja sellele järgnev jaanipäev moodustavad Eestis ainulaadse pühadeaja, kus riiklikud traditsioonid põimuvad rahvakultuuri ning suviste pidustustega.