Maailma esimene veebileht on endiselt internetis alles

Tänapäeval on internetis miljardeid veebilehti ning uusi saite, e-poode, blogisid ja veebiteenuseid luuakse pidevalt juurde. Kogu selle tohutu veebimaailma algus oli aga üllatavalt tagasihoidlik. Maailma esimene veebileht loodi 1991. aastal ning kõige põnevam on see, et selle taastatud versiooni saab internetis vaadata ka tänapäeval.

World Wide Webi ehk WWW idee töötas välja Briti arvutiteadlane Tim Berners-Lee, kes töötas Šveitsis Euroopa tuumauuringute keskuses CERN. Tema eesmärk polnud algselt luua ülemaailmset meelelahutus- ja suhtlusvõrgustikku, vaid lahendada praktiline probleem: CERNis töötasid teadlased erinevatest riikidest ning nende arvutites paikneva informatsiooni leidmine ja omavaheline jagamine oli keeruline.

Berners-Lee pakkus välja süsteemi, kus dokumente saaks omavahel ühendada hüperlinkidega. Selle idee elluviimiseks töötas ta välja mitu tehnoloogiat, mis moodustavad veebi aluse ka praegu: HTML-i veebilehtede koostamiseks, HTTP-protokolli info edastamiseks ning URL-aadresside süsteemi veebis olevate ressursside leidmiseks.

Esimene veebisait töötas Berners-Lee NeXT arvutis ning selle aadress oli info.cern.ch. Veebileht ise oli tänapäeva saitidega võrreldes äärmiselt lihtne. Seal polnud fotosid, videoid, animatsioone, reklaame ega keerukat kujundust. Sisuliselt koosnes see tekstist ja hüperlinkidest.

Lehe eesmärk oli selgitada, mis on World Wide Web, kuidas uut süsteemi kasutada, kuidas veebiserverit luua ning kuidas ise veebilehti koostada. Teisisõnu rääkis maailma esimene veebileht sellest, kuidas luua ja kasutada veebi ennast.

1991. aasta augustis tegi Berners-Lee World Wide Webi projekti puudutava info laiemale internetikogukonnale kättesaadavaks. Esialgu oli veeb siiski väga väikese kasutajaskonnaga. Suurem läbimurre saabus järgnevate aastate jooksul, kui tekkisid kasutajasõbralikumad veebibrauserid ja veebiserverite arv hakkas kiiresti kasvama.

Oluline hetk saabus 1993. aastal, kui CERN tegi World Wide Webi põhitehnoloogia avalikult ja tasuta kasutatavaks. See tähendas, et veebitehnoloogia kasutamise eest ei pidanud maksma litsentsitasusid. Avatud lähenemine aitas veebile erakordselt kiiresti levida ning võimaldas inimestel ja ettevõtetel üle maailma hakata oma veebilehti looma.

Algne esimene veebileht ei ole kõigi oma failidega katkematult muutumatuna 1991. aastast internetis püsinud. CERN taastas selle ajaloolise veebisaidi hiljem aadressil info.cern.ch, et säilitada oluline osa interneti ajaloost.

Kontrast esimese veebilehe ja tänapäevase interneti vahel on tohutu. Veebist on saanud keskkond, kus inimesed suhtlevad, vaatavad filme, teevad tööd, loevad uudiseid, kasutavad internetipanka, ostavad kaupu ja haldavad suurt osa oma igapäevaelust.

Kõige selle alguses oli aga üks väga lihtne tekstipõhine veebileht. See on hea näide sellest, kuidas tagasihoidlikust lahendusest teadlaste informatsiooni jagamise probleemile võis mõne aastakümnega areneda tehnoloogia, mis muutis kogu maailma.