Laevandusettevõtted saavad riigilt mitmekülgset tuge püsimajäämiseks

Laevandusettevõtted saavad riigilt mitmekülgset tuge püsimajäämiseks

Laevandusettevõtted saavad riigilt mitmekülgset tuge püsimajäämiseks

Valitsus kavatseb lisaeelarvega toetada laevandusettevõtteid, vabastades nad veeteetasude maksmise kohustusest Eesti sadamatesse sisenemisel järgmise aasta aprillini, hüvitades 2020. aastal 75% ulatuses reisilaevade kõik sadamatasud ning hüvitades reisilaevade tööjõumakse.

Vaata ka: Koroonaviiruse info ja kaardid ja Riik toetab raskustesse sattunud turismisektorit kokku 25 miljoni euroga

Veetransporti ei mõjuta liikumispiirangud piiridel ning eriolukorra ajal on toimunud see probleemideta. „Kuigi laevad saavad sõita, ei tähenda see laevandusettevõtjatele head majanduslikku olukorda. Praegune seis mõjutab kõiki reedereid olenemata reisi- või kaubalaevadest,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

„Pean oluliseks soodustada kaubavahetust vähendades ettevõtjate kulusid, ning seepärast soovime luua kõikidele meie sadamatesse sisenevatele laevadele leevendusmeetmeid. Suletud riigipiiridega olukorras on laevandusettevõtjate jätkusuutlikkus ning säilimine strateegilise tähtsusega,“ lisas Aas.

Laevandusettevõtete aitamiseks lähenetakse kolmelt suunalt. Selle aasta esimesest aprillist järgmise aasta 1. aprillini peatatakse veeteetasude maksmin. Lisaks hüvitatakse otsetoetusega reisilaevade makstavad 75% ulatuses terve 2020. aasta peale ehk ka tagasiulatuvalt. Luuakse ka tööjõumaksude hüvitusmeede, et toetada reisilaevandusettevõtteid raskel ajal. Nii otsetoetuse kui hüvitusmeetme jõustumiseks tuleb taotleda riigiabi luba.

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul on veeteede tasudest loobumine tänases keerulises ja ootamatus olukorras strateegiliselt õige otsus, mis stimuleerib kindlasti kaubavedu ning tagab laevaliikluse säilimise. „Kaubavedu on majanduse vereringe ja see peab jätkuma nii eriolukorras kui ka pärast selle lõppu, sest meie inimesed vajavad töökohti ning ettevõtted peavad saama niipalju kui võimalik oma tegevust jätkata. Niimoodi tagame ka majanduse kiirema tõusu pärast kriisi möödumist.“

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Lisas: pistik | Lisatud: 04.04.2020 11:12 | Uuendatud: 04.04.2020 11:12

Vaata lisaks

Täna, 27. detsembril 2025 on Eestis muutliku pilvisusega ilm, sajab vihma ja lörtsi

Täna, 27. detsembril 2025 on Eestis muutliku pilvisusega ilm. Ajuti sajab vihma ja lörtsi, õhtul ka lund. Loodetuul tugevneb mandril 7-12, puhanguti 17, lääneosas kuni 20 m/s, saartel ja rannikul 14-20, puhanguti kuni 27, õhtul 18-25, puhanguti kuni 32 m/s. Õhutemperatuur on 1..6°C.

Ilm muutub laupäeval tuuliseks kogu Eestis, saartel oodatakse eriti ohtlikku tormi

Keskkonnaagentuur hoiatab, et laupäeval, 27. detsembril, jõuab Eestisse väga tugev tormituul. Lääne-Eesti saartele ja Läänemere põhjaosale on väljastatud kolmanda taseme ehk eriti ohtliku ilma hoiatus, mis viitab suurele kahjude ning eluohtlike olukordade riskile.

Täna, 26. detsembril 2025 on Eestis selge ja vähese, kohati vahelduva pilvisusega sajuta ilm

Täna, 26. detsembril 2025 on Eestis selge ja vähese, kohati vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Õhtul pilvisus lääne poolt alates tiheneb ning kohati on udu. Puhub loode- ja põhjatuul 4-10, puhanguti 14, Virumaa rannikul puhanguti kuni 16 m/s, õhtu poole tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 1..7°C, õhtupoolikul langeb.

Miks klaviatuur on QWERTY, mitte tähestiku järjekorras?

Kui vaatame arvuti- või kirjutusmasina klaviatuuri, tekib paljudel loogiline küsimus: miks tähed ei ole paigutatud lihtsas tähestikulises järjekorras? Selline lahendus tunduks ju palju loogilisem ja kergemini õpitav. Vastus peitub aga rohkem kui 150 aasta taguses tehnoloogias ja inimkäitumises.

Sünnipäeva e-kaardid

Saada tervitused digitaalselt e-kaardiga nii kaugele kui lähedale ja tee kõik rõõmsaks!

Sünnipäeva luuletused

Otsid luuletust või salmi, et see lisada kaardile, siit leiad kindlasti sobiva!

Jõuluvanale jõululuuletused leiad Pistikust