Milline näeb välja autorendi tulevik?
Autorent. Ettevõtlusharu, mis on peaaegu sama vana kui autotööstus ise ning millel seisavad seoses igakülgsete tehnoloogiliste murrangutega ees eksistentsiaalsed muutused. Kas autorendil on tulevikku? Kui jah, siis kuidas peab autorent kohanema, et säilitada oma roll maailmas aastal 2025, 2050 ja edaspidigi?
Vähenev eraautode omamine ja kasutamine
Arvestades, et erasõidukite omanike hulk läänemaailmas on kahanemas, seda eriti noorema põlvkonna linnainimeste hulgas, kes on harjunud kasutama ühistransporti ja sõiduvahendusteenuseid ning on keskkonnateadlikumad kui nende vanemad, on raske vastu vaielda asjaolule, et reaalne vajadus isiklikku autot omada muutub lähitulevikus aasta-aastalt väiksemaks.
Viimase kahekümne aasta jooksul on autorendiettevõtted tõepoolest pidanud tublisti vaeva nägema. Et kliente alal hoida, ei piisa enam loorberitel puhkamisest ning kergelt kätte tulevatele ärilepingutele ja lennujaamade partnerlusele lootmisest. Autojagamisteenused nagu näiteks Zipcar või partnervõrgu teenused nagu Get Around või Turo kahmavad endale kenakese kannika traditsioonilise autorentija leivakotist ning sõiduvahendusteenused nagu Uber, Lyft või Bolt haaravad enda alla märkimisväärse turuosa, mis muidu oleks kuulunud lühiajalistele autorenditeenustele.
Iseenesestmõistetavalt ei piisa aktiivse kliendibaasi säilitamiseks viimase viiekümne aasta jooksul juurdunud tegevusmallide edasisest järgimisest ega keskpärasest klienditeenindusest, sooduspakkumistest ja lisamugavustest.
Isejuhtivad sõidukid
Teiseks võimsaks teguriks on isejuhtivad sõidukid ning nende mõju autoomanike arvule. Kuidas ka ei suhtutaks asjaolusse, et täielikult isejuhtivad sõidukid on lähitulevikus laialt levinud, on selge, et need jätkavad liikumist punktist A punkti B, vähendades seega tunduvalt elanikkonna vajadust erasõidukite järele.
Üks koolkond on seda meelt, et autosõit ongi muutumas pelgalt kaubaartikliks. Miks peakskidki sa isejuhtiva sõidukiga ühest kohast teise liikudes tähelepanu pöörama sõiduki omadustele, niikaua, kuni see on mugav ning viib sind punktist A punkti B turvaliselt, kindlalt ja mõistliku kiirusega?
Kuigi me ei saa selle teooriaga täielikult nõustuda, võib siiski eeldada, et inimesed hindavad võimalust ise mitte sõidukit juhtida enam kui autojuhtimisest saadavat naudingut. See võib küll paika pidada väga mitmesuguste sõitude osas – tõepoolest, kellele meeldiks ummikutes istuda või linnatänavatel liigelda – end kindlasti mitte kõikide sõitude osas. Nauding, mida pakub autosõit kaunil mereäärsel maanteel, kurvi taga avanev vaade mõlemal pool teed laiuvatele haljastele niitudele või laskumine mööda käänulisi mägiteid ei oleks kindlasti nii võimas, kui viibida sõidukis üksnes reisijana.
Lõpetuseks
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuna automaailmas on isejuhtivate sõidukite osakaalu kasvades toimumas suured muudatused, saab autojuhtimisest tulevikus pigem luksus kui otsene vajadus, mis omakorda tähendab seda, et autorendiettevõtetel tuleb edaspidi hakata keskenduma uutmoodi kliendile. Kliendile, kes väärtustab esmaklassilisi sõidukeid, esmaklassilist teenindust ning esmaklassilist kogemust.
