Värske audit kinnitab, et e-residentsuse programm on kasumlik
Täna avalikustas Riigikontroll Eesti e-residentsuse programmi tulemuslikkust hindava auditi. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemi sõnul on audit programmi arengu vaatest väga vajalik ning kinnitab e-residentsuse kasu Eesti majandusele.
„Riigikontrolli audit on esimene omataoline kõrvaltvaataja pilk nüüdseks juba viieaastasele e-residentsuse programmile ja on sellisena väga väärtuslik. Sageli on meil Eesti elanikena raske mõista kui suurt osa mängib e-Eesti kontseptsioon meie riigi maines väljaspool meie riigi piire. E-residentsuse programmil on selles oma osa. Seetõttu on mul hea meel, et meil on nüüd ka neutraalse välise vaatleja selge kinnitus, et e-residentsus programmina toob Eesti riigile ja majandusele tulu ehk sellesse on mõtet investeerida,“ rääkis Siem.
Eesti on e-residentsuse programmiga välja tulles end esitlenud kui üks maailma innovatiivsemaid digitaalseid ühiskondi ja seda digitaalset edulugu hindavad ka Eesti elanikud. Mai lõpus läbi viidud Norstati uuringust selgus, et Eesti digiriigi üle tunneb uhkust 76 protsenti Eesti elanikest. Seda edulugu (ja ka e-residentsust) kasutatakse erinevate riiklike algatuste ja programmide välisturunduses, värske näitena saab tuua innovaatilise diginomaadi viisa. Lisaks on e-residentsuse programmi kaudu riigile tulev otsene majanduslik kasu viimase kahe aasta jooksul stabiilselt ja kiiresti tõusnud, seda isegi paljude riikide jaoks keerulise COVID-19 pandeemia perioodil. „Samas ei saa e-residentsuse programmi kasu Eesti riigile piiritleda vaid otsese majandusliku kasuga. E-residentsuse programmil on Eestile ka suur kaudne majanduslik mõju. Näiteks e-residente teenindavad Eesti ettevõtted kasvavad kiiresti, arendavad uusi tooteid ja teenuseid, maksavad Eesti riigile samuti aastas miljonite väärtuses makse ja annavad tööd paljudele Eesti inimestele,“ tõi minister välja.
Minister rõhutas ka, et Riigikontroll ei tuvastanud riske, mis programmi kohta juba teada pole. „E-residentide õiguskuulekuse tagamise jm riskid on riigiasutuste poolt ka varasemalt kaardistatud ja nende maandamise nimel käib töö juba e-residentsuse valgest raamatust alates,“ selgitas minister. Siemi sõnul peavad riskid parimal võimalikul moel olema maandatud, kuid tõdes, et riskid ei saa kunagi olema maandatud sajaprotsendiliselt, seda muidugi välja arvatud juhul, kui programm ära lõpetada. Seda aga ei juhtu. „Peame vaatama suurt pilti – e-residentsuse kasu Eesti majandusele ja riigile kaalub selgelt üles võimalikest jääkriskidest tuleneva kulu. Üksikute kahjustunud viljade pärast keegi ju tervet viljakandvat puud maha ei raiu.“
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem toetab nii presidendi, kui ka valitsuse varasemaid positsioone selle programmi osas ning on seisukohal, et e-residentsuse programm peab jätkuma ja laienema.
E-residentsuse programmi suuna seadmist ja elluviimist (sh riigiasutuste koostööd) koordineerib MKM läbi e-residentsuse nõukogu, igapäevast tööd teeb EAS-i juures olev tegevmeeskond. Siseministeerium juhib ja korraldab e-residentsuse programmi e-residentsuse staatuse andmise ja äravõtmise osas, mida viib ellu PPA.
E-residentsuse nõukogu koosseis:
- Taavi Kotka – nõukogu esimees
- Siim Sikkut (MKM) – nõukogu aseesimees
- Veiko Kommusaar (Siseministeerium)
- Erki Kodar (Välisministeerium)
- Dmitri Jegorov (Rahandusministeerium)
- Kai Härmand (Justiitsministeerium)
- Krista Aas (Politsei- ja Piirivalveamet)
- Valdur Laid (Maksu- ja Tolliamet)
- Peeter Raudsepp (Ettevõtluse Arendamise SA)
- Marten Kaevats (Riigikantselei)
- Sten Tamkivi (start-up kogukonna esindaja)
