Reitinguagentuur Fitch kinnitas Eesti riigireitingu senisel kõrgel tasemel
Reitinguagentuur Fitch kinnitas Eesti pikaajalise riigireitingu senisel kõrgel AA- tasemel stabiilse väljavaatega.
Eesti reitingut toetavad tugevad institutsioonid, kuulumine Euroopa Liitu ja euroalasse, usaldusväärse eelarvepoliitika taust koos madala võlakoormusega ja netolaenuandja positsioon.
Eesti võlakoormus oli koroonapandeemia puhkedes Fitchi hinnatavate riikide hulgas üks madalamaid, ulatudes 2019. aasta lõpus 8,4 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Agentuuri prognoosi kohaselt kasvab see 2020. aasta lõpuks 15,2 protsendini SKP-st.
Eesti on väikese ja avatud majandusena koroonaviiruse mõjudele hästi vastu pidanud, seda tänu IKT-teenuste suurele osakaalule ja majanduse suhteliselt väikesele turismiteenuste netoekspordile (ligikaudu 1 protsent SKP-st). Sellest hoolimata kahaneb Eesti majandus sel aastal agentuuri hinnangul 5,7 protsenti, kasvades seejärel 2021. aastal 4,5 protsenti. Kogu euroala majandus kahaneb agentuuri prognoosi kohaselt tänavu 9 protsenti.
Majanduskasvu väljavaadetele on suurimaks ohuks töötuse suurenemine, kuna tööturu toetusmeetmed lõppesid, ja see võib mõjutada ka eratarbimist. Eesti tööturgu peab Fitch väga paindlikuks, seetõttu kasvas registreeritud töötuse määr augusti lõpuks vaid 7,6 protsendini pandeemia eelselt 5,6 protsendilt. Agentuur prognoosib, et keskmine töötuse määr on 2020. aasta kokkvõttes 7,5 protsenti ja tuleval aastal 8 protsenti, hakates seejärel taas langema.
Alates 2021. aastast hoogustavad majanduskasvu 1,6 miljardini küündivad toetused ELi taaskäivitamise rahastust. Arvestades ka uue mitmeaastase eelarveraamistiku (MFF) 2021-2027 vahendeid, ulatub ELi toetuste maht aastas 3,6 protsendini SKP-st, mis on üksnes pisut vähem kui aastatel 2014-2020 saadud 3,7 protsenti.
Stabiilne jooksevkonto ülejääk toetab Eesti netolaenuandja positsiooni. Agentuuri hinnangul see positsioon suurenenud riigilaenude tõttu küll kahaneb keskpikas plaanis, kuid sellegipoolest jääb Eesti netolaenuandjaks.
Reitingu tõstmisele edasipidi aitaks kaasa struktuursete näitajate paranemine, ennekõike kui Eesti SKP elaniku kohta hakkab lähenema teistele hinnatavatele riikidele.
Reitingu langetamiseni võib viia keskpikas plaanis võlakoormuse jäämine kõrgele tasemele. Näiteks kui ei õnnestu vähendada eelarvepuudujääki peale koroonaviiruse taandumist või pikemaaegse nõrga SKP kasvu tõttu.
