Eesti majanduse kasv esimeses kvartalis oli 5,4%
Äsja Statistikaameti poolt avaldatud andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,4%. Jooksevhindades moodustas SKP 6,9 miljardit eurot.
Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.
Statistikaameti juhtivspetsialisti Robert Müürsepa sõnul tulenes peaaegu pool majanduskasvust maksude mõjust, eelkõige käibemaksu ja aktsiiside heast laekumisest. „Tegemist ei ole siiski erakordselt kõrge maksulaekumisega, vaid möödunud aasta esimese kvartali võrdlusbaas oli lihtsalt tavatult madal. Nüüd jõudsime taas 2019. aasta tasemele,“ selgitas Müürsepp.
Majanduskasvu panustasid tegevusaladest enim kaubandus, info ja side, finants- ja kindlustustegevus. Sarnaselt maksudele oli ka kaubanduse positiivse mõju taga eelmise aasta samal perioodil aset leidnud langus. Majandusele andsid hoogu veel tervishoiu tegevusala koroonakulutuste tulemusena ja külmemast talvest tuge saanud energeetikasektor.
Suurematest tegevusaladest pidurdasid majandust jätkuvalt töötlev tööstus ja viitajaga koroonamõju tunda saanud ehitussektor. Tegevuspiirangute tõttu püsis languses ka majutus- ja toitlustussektor.
Eratarbimine on nüüdseks vähenenud terve aasta, kahanedes esimeses kvartalis 3,3%. Reisimisega seotud kulutused kõrvale jättes, näitas ülejäänud tarbimine tagasihoidlikku kasvu. Eelnevatele perioodidele sarnaselt suurenesid koduse elustiiliga seotud kulutused sidele, kodusisustusele ja -tarvetele. Endiselt vähenesid kulutused väljas söömisele, vabale ajale, transpordile, rõivastele ja jalatsitele. Suurenesid kulutused tervishoiule, mis vedasid ka valitsemissektori tarbimise kasvu.
Investeeringuid iseloomustas laiapõhjaline kasv. Suurenesid nii kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse (13%) kui ka ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse (71%), hoonetesse ja rajatistesse (7%) ning masinatesse ja seadmetesse (5%).
Eelmise aasta lõpus kasvama hakanud väliskaubandus jätkas samal suunal. Kaupade eksport suurenes 5% ja import 12%. Kaubavahetusele andsid hoogu puittoodete, elektroonika ja mootorsõidukite import ning eksport. Teenustest andsid suurima positiivse panuse arvutiteenused. Reisiteenuste väliskaubandus vähenes endiselt, transporditeenused on aga tasapisi taastumas.
Võrreldes 2020. aasta neljanda kvartaliga kasvas sesoonselt korrigeeritud SKP 4,8% ja võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 5,0%.
Allikas: Statistikaamet
