Terviseameti poolne vastulause Liina Kersnale

Eilses Eesti Ekspressis ilmus ametist lahkunud haridus- ja teadusminister Liina Kersna arvamuslugu „Mõtteid tuleriidalt ehk vastutuse võtmisest. Kus on terviseameti kobarkäki korraldaja nägu ja nimi?“, mis sisaldab mitmeid eksitavaid väiteid. Kersna sõnul pidi haridus- ja teadusministeerium hankima koolidele kiirtestid, mida sotsiaalministeerium ja terviseamet ei pakkunud. Samuti väidab Kersna, et terviseamet pakkus ainsa lahendusena koolide distantsõpet. Terviseameti kinnitusel ei vasta väited tõele.

1. Kersna väidab, et Terviseamet ei teinud väiksematki sammu selleks, et juba varem ühiskonnas laialdasemalt kiirtestimist kasutada. Kersna sõnul ei ole meditsiinitarvikute ostmine ja varumine kunagi olnud haridus- ja teadusministeeriumi ülesanne.

17. augustil 2021 saadeti riigiasutustele Valge Raamatu tegevuste elluviimise ülevaade, milles seisab selgelt: 2021. aasta lisaeelarvega eraldati kiirtestide soetamiseks haridusasutustesse 850 000 eurot. Haridus- ja Teadusministeerium eraldab kõigile kohaliku omavalitsuse ja eraüldharidus- ja kutseõppeasutuste pidajatele õppijate testimiseks rahalise toetuse kiirtestide soetamiseks. Elluviimise seis: TÄITMISEL.

Terviseamet tellis 2021. aasta juunis kooli tervishoiutöötajatele professionaalseks kasutamiseks mõeldud kiirteste, mis anti enne kooliaasta algust üle HTM-ile. Teise tellimuse tegi Terviseamet HTM-i tarvis septembris, et saada kogus kätte 1. oktoobriks, kuid saabunud tarne ei vastanud EL-i nõuetele ja Terviseamet pidas kauba tollis kinni. Terviseamet ei saanud lubada koolidesse kasutamiseks teste, mille suhtes puudus kindlus. Uus kvaliteetne partii teste jõudis kohale 11. novembriks 2021, kuid veel enne seda korraldas HTM oktoobri lõpus esimese enesetestimiseks mõeldud testidele ostu, mis tulenes HTM-i, Terviseameti ja Teadusnõukoja ettepanekust ja Vabariigi Valitsuse 26. oktoobril 2021 antud korraldusest - hoida koole võimalikult kaua avatuna ja alustada 1. novembrist 2021 koolides laste kiirtestimist. Novembrikuus korraldatud hankel osales Terviseamet oma pädevusest tulenevalt nõustava osapoolena ning tegi kindlaks, kas hankele laekunud testid vastavad nõuetele.

Kuidas koolides kiirtestimise korraldamise otsus sündis?

1. 14. oktoobril 2021 arutas koolides testimise vajadust valitsuskabinet ning tervise- ja tööminister tegi koolidega seonduvas ettekandes ettepaneku käivitada koolides skriiningu pilootprojekt.
2. Seejärel valmistati Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti eestvedamisel ette koolide lauaulatuslik skriiningprojekt PCR-meetodil. Testimisega otsustati liikuda piirkondade kaupa, alustades kõrgema nakatumisega piirkondade koolidest. Kõikide õpilaste masstestimine ei olnud plaanis.
3. 26. oktoobril 2021 arutas valitsus koolides testimise teemat uuesti. HTM leidis, et skriiningu asemel tuleb kindlasti läbi viia kõikide õpilaste masstestimine kiirtestidega. Sotsiaalministeeriumi pakutud skriiningprojektist loobuti ning otsustati, et HTM hakkab koolides kaks korda nädalas kiirtestimist korraldama.
4. Lepiti kokku, et iga ministeerium tegeleb vahendite hankimisega enda haldusala piires ning koolidele hangib testid HTM.

Niisiis ei vasta tõele, et Terviseamet ei teinud väiksematki sammu ühiskonnas kiirtestimise kasutamiseks. Mis puudutab küsimust, kas ühiskonnas oleks pidanud kiirtestimist laialdasemalt kasutama juba varem, siis Terviseamet alustas antigeeni kiirtestide kasutamist ja hangete ettevalmistamist niipea, kui Nakkushaiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) ja WHO seda 2020. aastal soovitasid. Eesti alustas kiirtestide pakkumist sarnaselt teiste riikidega tervishoiuasutustest ja hoolekandeasutustest, et tagada patsientide maksimaalne ohutus.

2. Kersna väitel terviseamet alles menetleb, kas esimeses hankes ostetud üks partii kiirteste oli ikka kvaliteetne! Hoolimata sellest, et testid olid toodetud Saksamaal ning nii seal kui Austrias oli neid kasutatud juba laialdaselt enesetestimisteks, sealhulgas koolides. Kersna tsitaat: „Täna, kolmveerand aastat hiljem loen ajakirjandusest, et ostsime „müügilt kõrvaldatud“ teste. Jah, tegemist oli ühe partiiga, mille firma puuduliku märgistuse tõttu vahetas samaväärsete korrektse märgistusega testide vastu välja. Kui need testid oli vaja ebakorrektse märgistuse tõttu müügilt kõrvaldada, siis kus olid terviseameti silmad enne?“

Terviseamet on kiirtestide nõuetele vastavust kontrollinud läbi terve pandeemia. Sealjuures ei anna Terviseamet testidele müügilube, vaid hinnatakse seda, kas tootja on täitnud kõik tavakasutuseks mõeldud testile kohalduvad ohutuse- ja toimivusenõuded. Testil peab olema õigetel alustel CE-märgis. Kui toode ei ole korrektselt märgistatud, on kahtlus, kas tegemist on kvaliteetse tootega, sest taolise märgise saamise üheks eelduseks on kolmanda poole väljastatav dokument ehk vastavushindamine.

Kõnealuse järelevalvemenetluse eesmärk oli kindlaks teha, milliseid teste koolidesse tarniti. Terviseamet selgitas, et ainult professionaalseks kasutamiseks toodetud testid ei ole sobivad enesetestimiseks ja kindlasti mitte laste enda poolt. Kerkis üles kahtlus, et tootja pakendas erinevate tootjate tarvikud ümber enda pakenditesse, kuid võis jätta kohalduvad nõuded täitmata. Sellises ümberpakendamises ei ole alati probleemi, sest COVID-19 kiirtestide pakendid võivad sisaldada erinevate tootjate komponente – sageli on proovivõtuvahend (näiteks vatipulk) teise tootja oma ja on sellisel juhul vastavalt märgistatud. Kuivõrd Terviseamet soovis kontrollida tegevuse õiguspärasust ja olla tarnitud testide vastavuses kindel, said testid meditsiiniseadmete andmebaasi märke „müügilt kõrvaldatud“, kuid selline märgistus ei tähenda, et teste ei tohi Eestis müüa. Seetõttu oli andmebaasi lisatud selgitus kõrvaldamise põhjuse kohta - „Ootame selgitust tootjalt.“

Tänaseks kogutud andmetel ei ole Terviseamet pakendite osas rikkumisi tuvastanud ja järelevalvemenetlus lõpetatakse. Menetlus on kestnud nii pikalt, sest Terviseamet küsis selgitusi välisriigis asuvalt tootjalt ning vastuste laekumine viibis.

3. Kersna väidab, et terviseameti uus juht Birgit Lao osutas hiljutises intervjuus taas koolide distantsõppele suunamisele kui esimesele võimalikule piirangule viiruse leviku takistamisel

Möödunud kooliaastal oli koolide avatuna hoidmine kõigi ühine pingutus ning Terviseamet soovitas distantsõpet viimase hädameetmena ja seda mitte kogu riigis, vaid koolide põhiselt. Niisiis ei vasta tõele, et distantsõppele suunamine on esimene võimalik piirang, mida Terviseamet viiruse leviku tõkestamiseks soovitab. Vastupidi – distantsõpe tuleb kõne alla üksnes juhul, kui koolis on kontrollimatu viiruse levik ja haigestumisi ei õnnestu enam omavahel seostada või viirusepuhangute tõttu pole enam võimalik kontaktõpet läbi viia. Birgit Lao on öelnud, et nakkuskolletele reageeritakse lokaalselt ehk klassi või õpilasgrupi põhiselt ning peetakse kinni COVID valmisolekukava eesmärgist hoida koolid maksimaalselt avatuna.

Meenutuseks: Terviseamet tegi koos Haridus- ja Teadusministeeriumi ja teiste osapooltega 3. novembril 2021 avaliku pöördumise, milles rõhutati veel kord, et otsus koolid ja huviringid sulgeda on viimane võimalus, kui kõik ülejäänud meetmed on ammendunud.

Oktoobris 2021 rõhutas Terviseamet valitsuse kabinetiistungi järel, et kõigi eesmärk on jätkuvalt see, et lapsed saavad kontaktõppes jätkata võimalikult kaua. Kui aga mõnes koolis on olukord väga hull, siis Terviseamet annab koolile nõu, kas klass või terve kool distantsõppele suunata.

Seega ei saa nõustuda Kersna väitega, justkui oleks Terviseamet näinud ainsa vahendina distantsõppele suunamist.

4. Kersna: „Kus on terviseameti külmladude kobarkäki eest vastutaja nägu ja nimi? Kus on pahaks läinud vaktsiinide eest vastutaja nägu ja nimi?“

Vastutuse võttis Terviseameti peadirektor, kes lahkus ametist. Riigisekretär viis läbi põhjaliku uurimise ning koostatud raporti tulemustega on tuttavad ka uurimisasutused. Õiguses kehtib põhimõte – kui on toimunud rikkumine, siis tuleb seda menetleda. Raporti sisu hinnanud prokuratuuri kinnitusel ei leitud sealt viiteid kuriteole.

Teema: Terviseamet, Liina Kersna