Mootorsõidukimaksu suurus hakkab sõltuma sõiduki keskkonnamõjust
Eesti autopark on CO2 heite järgi hetkel Euroopas pea kõige saastavam ja autostumine jätkuvalt kasvutrendis. Seetõttu on uue maksu disainil võetud prioriteediks autostumise pidurdamine, säästliku liikuvuse suurendamine ja inimeste nügimine keskkonnasõbralikumate sõidukite poole.
„Mootorsõidukimaksu suurus lähtub sõidukite keskkonnamõjust. Loogika siin taga on lihtne, mida suurem on sõiduki keskkonnamõju, mida saastavam ja raskem see on, seda suurem tuleb ka maks,“ selgitas rahandusminister Mart Võrklaev. Ta lisas, et ennekõike kehtib see registreerimismaksu puhul ja aastamaksu osas on kasv laugem. „Maksu eesmärk on suunata inimesi uute sõidukite soetamisel tegema keskkonnasäästlikumaid otsuseid.“
Võrklaev lisas, et võrreldes eelnõu väljatöötamiskavatsusega on üks suurimaid muutusi see, et registreerimistasu tuleb maksta üksnes sõiduki esmakordsel Eestis registreerimisel. Nii jäävad maksu alt välja Eesti-sisesed esmased müügitehingud.
„See on kaudselt see hoob, millega mõjutada Eesti tulevast autoparki ja muuta see keskkonnasõbralikumaks. Eesti-siseste tehingute registreerimistasu ärajätmisega loodame motiveerida inimesi oma vanemast ja saastavamast sõidukist loobuma. Kõik, kes soovivad selle vahetada pisut uuema ja säästlikuma vastu, saavad seda ka edaspidi teha ilma kaasneva kuluta registreerimistasule,“ sõnas rahandusminister. „Uute autode soetamisel on registreerimistasu jällegi disainitud nii, et teatud CO2 näidust ja massist kasvab tasu surus hüppeliselt.“
Sõidukipargi uuendamine on pikk protsess ja kõik ei suuda kohe uut ja säästlikumat soetada ning sellega on arvestatud ennekõike aastamaksu disainimisel – selle suurust vähendab eraisikute kasutuses olevate sõidukite puhul nende vanus. „See aitab kaudselt võtta arvesse ka inimeste maksevõimet, sõltumata sellest kas keegi elab maal või linnas. Samas on siin jätkuvalt sees tugev keskkonna element, ehk säästliku vanema auto omamine on soodsam, kui suurte heitmete ja massiga sõiduki omamine. Seega annab see võimaluse ka kasutatud autode seas säästlikum valida ning lisaks sõita sellega n-ö kasuliku eluea lõpuni,“ rääkis minister.
Sõidukite ja kaubikute aastamaksu aluseks on baasosa, millele lisandub sõiduautode puhul teatud piirmääradest alates CO2 heitme osa ja massiosa, kaubikute puhul massiosa ei lisandu. Kui heitmenäit puudub, siis leitakse see asendusvalemiga, mille moodustavad baasosa, mootori töömahust lähtuv osa, mootori võimsusest lähtuv osa ja raskemate sõidukite puhul ka massiosa. Kaubikute asendusvalemis massiosa puudub. Elektrisõidukite puhul rakendub vaid baasosa ja raskemate sõidukite puhul massiosa.
Üksnes aastamaksuga maksustatakse mootorrattad, ATV-d ja UTV-d. Maksumäärad on diferentseeritud vastavalt mootori töömahule.
Registreerimistasu arvutatakse samade põhimõtete alusel, kuid seda hakkab kokku koguma transpordiamet ja tasuda tuleb see mootorsõiduki esmakandel Eesti liiklusregistrisse.
Mootorsõidukimaks hakkab kehtima 2025. aasta algusest. Sõiduki aastamaks tuleb tasuda ühes osas üldjuhul 1. oktoobriks.
Peatatud kandega sõidukitele hakkab maks kehtima aasta hiljem ehk 2026. aastast, et oleks piisavalt aega nn romud ja fantoomsõidukid registrist kustutada. Selleks vajalike lahendustega tuleb välja kliimaministeerium.
