Vanemahüvitise korra muudatus sai Sotsiaalkomisjoni heakskiidu
Sotsiaalkomisjon saatis Riigikogu suurde saali esimesele lugemisele eelnõu, millega muu hulgas plaanitakse tuua edaspidi vanemahüvitise lage allapoole.
Komisjoni esimees Madis Timpson sõnas, et Eesti vanemahüvitise süsteem on väga helde, kuid arvestada tuleb ka riigi võimalustega. „Kuna keskmine palk on viimastel aastatel väga hoogsalt kasvanud, siis on sellega koos kasvanud ka keskmise palga põhjal arvutatava vanemahüvitise kulu riigile. Otsustasime, et otstarbekas on tuua maksimaalne vanemahüvitis seniselt kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordsele,“ märkis Timpson. Esimees lisas, et ülempiiri languse leevendamiseks kaotatakse tulu teenimise korral hüvitise vähendamine. „See aitab noorel lapsevanemal hoida kontakti tööturuga ning vähendab bürokraatiat, ma usun, et see on mõistusepärane kompromiss,“ sõnas ta. Muudatus puudutab ligi 3500 inimest ehk ligi 12 protsenti vanemahüvitise saajatest.
Komisjoni aseesimees Riina Solman märkis, et peredelt millegi ära võtmisega annab riik alati tahes-tahtmata signaali, et ei hooli ning sellest annab lisaks märku samuti selle eelnõuga kaotatav koduse ülalpeetava vanema riikliku ravikindlustuse kadumine. „Üle tuhande vanemat kui kolmeaastast last kasvatavat kodust ema kaotab ravikindlustuse. Tekib küsimus, kas riik viib ellu programmi, et nügida emasid laste juurest võimalikult kiiresti tööle tagasi ning see kindlasti ei ole laste heaolu huvides,“ märkis ta.
Samuti kehtestatakse eelnõuga eriarstiabi visiiditasu 20 eurot ja haavatavamas olukorras inimestele viis eurot. Haigla voodipäevatasu suurendatakse 2,50 eurolt viiele eurole ja retseptitasu 2,50 eurolt 3,50 eurole. Esimest korda saab ülempiiri ajutine töövõimetushüvitis. Lisaks muudetakse eelnõuga menetlustähtaegu: pensionide ja sotsiaaltoetuste väljamaksmine toimub senisest kaks päeva hiljem ning puude raskusastme, pensionide taotluse ja perehüvitiste taotluse menetlusaeg pikeneb 30 päeva peale. Ühtlasi lubatakse eelnõuga Tervisekasse reservide suurem kasutamine ning lisandub võimalus ravikindlustuseta inimese ravikulu inimeselt või kindlustusandjalt sisse nõuda.
Sotsiaalkomisjon otsustas saata perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE) Riigikogu täiskogusse esimesele lugemisele 16. oktoobril.
Teema: Riigikogu, Vanemahüvitis
