Septembris oli Eesti eelarvepuudujääk 0,9 protsenti
Septembri (2025) lõpuks ulatus Eesti valitsussektori eelarvepuudujääk 366 miljoni euroni ehk 0,9 protsendini aastasest oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKP). Maksutulu vedas mahuliselt käibemaks, protsentuaalselt riigieelarvesse laekuv füüsilise isiku tulumaks. Riigieelarve kulud püsisid eelmise aastaga samal tasemel, kuid suuremad muutused tulenesid välisvahendite kasutamise ja kaitsekulude kasvust.
Valitsussektori eelarvepuudujääk ulatus septembri lõpuks 366 miljoni euroni. Tänu maksude paremale laekumisele on puudujääk võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 307 miljonit eurot väiksem. Valitsussektori eelarvepuudujääk koosneb nii sotsiaalkindlustusfondide, kohalike omavalitsuste kui ka keskvalitsuse tulude ja kulude koondist.
Sotsiaalkindlustusfondid kokku lõpetasid septembri 32 miljoni eurose puudujäägiga, mis on sarnane viimaste kuude tulemusega. Sealhulgas Tervisekassa puudujääk oli 51 miljonit eurot. Nende eelarve mahtu arvestades ei ole tegemist väga suure miinusega, lisaks on see tulemus tuntavalt parem kui viimases prognoosis oodatud. Töötukassa oli septembri lõpuks 19 miljoni euro suuruses ülejäägis. Suveprognoosiga võrreldes oli see parem tulemus, sest aasta lõpus oodati eelarve tasakaalu. Olukord tööturul püsib rahuldav – registreeritud töötuse määr oli 6,1 protsenti, mis on viimase nelja aasta madalaim näitaja.
Kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon jõudis septembri lõpuks tänu suuremale tulumaksu ning maamaksu laekumisele 23 miljoni eurose ülejäägini, mis ületas eelmise aasta sama perioodi tulemust 19 miljoni euroga. Septembris eelarvepositsioon halvenes kulude kasvutempo kiirenemise tõttu.
Keskvalitsuse, peamiselt riigieelarve eelarvepuudujääk ulatus septembri lõpuks 358 miljoni euroni, mis on eelneva aastaga võrreldes siiski 356 miljoni euro võrra väiksem. Keskvalitsusse kuuluvad riigieelarvelised asutused ning riigi sihtasutused, äriühingud ja avalik-õiguslikud institutsioonid.
Septembris tasuti maksu- ja tolliametile ligi 1,28 miljardit eurot makse, mis on üle 10 protsendi rohkem kui eelmisel aastal. Riigieelarve maksutulu täitmise osakaal ulatus 76 protsendini. Peamisteks maksutulu mõjutavateks teguriteks olid palgakasv, käibemaksu- ja tulumaksumäära muutused, majandususalduse positiivne väljavaade ning tanklate hinnalangetused.
Palgad kasvasid septembris 5,3 protsenti, töökohtade arv on sarnaselt esimesele poolaastale väikeses languses. Palgakasv mõjutab tööjõumaksude – sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku tulumaksu – laekumist. Sotsiaalmaks kasvas septembris veidi kiiremini kui palgafond. Füüsilise isiku tulumaksu kasv septembris oli 16 protsenti. Septembris kasvas palgafond kõige rohkem finants- ja kindlustussektoris – 12,5 protsenti.
Erasektori ettevõtted on alates veebruarist jaotanud vähem kasumit kui möödunud aastal. Vaatamata kõrgemale tulumaksumäärale vähenes juriidilise isiku tulumaksu laekumine septembris 3,4 protsenti. Krediidiasutuste kasumi kahanemise tõttu võrreldes eelmise aastaga laekus ka avansilist tulumaksu septembris vähem. Suurima panuse andsid kaubandusettevõtted, töötlev tööstus ja kinnisvarasektor. Erasektori jaotatud kasumilt laekunud tulumaksu üheksa kuu kasv võrreldes eelmise aasta sama ajaga ulatub 175 miljoni euroni.
Septembri kahekohalise käibemaksutulu kasvu tingis suvel jõustunud käibemaksumäära tõus ja jaekaubanduse mahu suurenemine. Maksumäära tõus tõi lisalaekumist olemasolevalt tarbimiselt, tarbimise mahu kasv suurendas maksustatavat käivet. Keskmise palga kasv ületas septembris veidi hinnatõusu, mis aitas säilitada leibkondade üldist ostujõudu ja toetas tarbimist. Samas ei kajastu see trend kõigis majapidamistes ühtlaselt ning osa leibkondi võib siiski kogeda reaalse ostujõu vähenemist.
Majandususalduse tase septembris paranes, toetades järgmiste kuude maksulaekumisi. Augustiga võrreldes kasvas kindlustunne tööstuses, ehituses ja teenustes ning tarbijad hindasid oma majanduslikku olukorda optimistlikumaks.
Piiriülese e-kaubanduse kasv jätkub. Välismaistest e-poodidest ostlemine suurenes ning käibemaksu laekus ligi kolmandiku võrra rohkem. Piiriülene e-kaubandus moodustab nüüd juba 6,5 protsenti kogu käibemaksutulust, mis on aastaga kasvanud ühe protsendipunkti võrra.
Tanklate hinnasõda ja muutunud piirikaubandus tõid riigieelarvesse täiendavat kütuseaktsiisi tulu. Septembris olid mootorikütuste hinnad mullusega võrreldes ligi 10 protsenti madalamad, mis elavdas turgu – jaemüük kasvas 8 protsenti ning sama tempoga suurenes ka hulgimüük. Kuna diislikütus on Eestis sel aastal olnud Baltikumi soodsaim, pöördus piirikaubandus Eesti kasuks. Teises kvartalis ostsid siinsed ettevõtted teistes EL-i riikides kütust ligi neljandiku võrra vähem, samal ajal kui Läti ja Leedu ettevõtete tankimine Eestis kasvas peaaegu kolm korda.
Mittemaksuliste tulude laekumine ületas eelmise aasta taset 32 protsendi võrra, mida toetas välistoetuste ning kaupade ja teenuste müügitulu kasv. Kasvu põhjuseks oli muuhulgas sõidukite registreerimistasu kehtestamine selle aasta algusest.
Riigieelarve kogukulude maht jäi septembris eelneva aastaga samale tasemele, vähenedes 0,1 protsendi võrra – 1,448 miljardilt 1,437 miljardini. Riigieelarve kogukulude täitmise osakaal ulatus septembri lõpuks ligi 69 protsendini, eelmise aasta sama perioodi tulemus oli 64 protsenti. Suuremad erinevused tulenesid välisvahendite ja kaitsekulude kasvust. Käesoleval aastal on välisvahendite kasutus olnud kiirem – 2025. aasta septembri lõpuks oli kasutatud juba 48 protsenti eelarvest, samas kui 2024. aastal oli vaid 28 protsenti. Ilma välisvahenditest tehtud kuludeta ning edasiantava maksutuluta vähenes kulude maht aastases võrdluses 6,5 protsenti.
Investeeringute eelarve täitmine on käesoleval aastal kiirenenud. Septembri lõpuks oli täidetud 70 protsenti eelarvest, samas kui 2024. aasta septembriks oli täidetud vaid 50 protsenti. Kasvanud on eelkõige kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi investeeringud pääste- ja kaitsevõimesse.
Majandamiskuludes sisalduvate kaitseotstarbeliste kulude maht on samuti oluliselt suurenenud – septembris oli see ligi 309 miljonit eurot, mis on 53 miljoni euro võrra rohkem kui eelmisel aastal. Eelarve täitmise osakaal on aastases võrdluses kasvanud 57 protsendilt 88 protsendini.
Teema: Majandus, Eesti Valitsus, Eesti
