Eestis jääb ära maiks kavandatud energiakandjate aktsiisitõus
Valitsus arutas energiakandjate hinnasurve leevendamise võimalusi ja tegi põhimõttelise otsuse jätta ära 1. maist rakenduv energiakandjate aktsiisitõus. Samuti võttis valitsus vastu põhimõttelise otsuse osaleda Rahvusvahelise Energiaagentuuri algatuses stabiliseerida kütuseturgu.
Peaminister Kristen Michal nentis, et Lähis-Ida kriisi kestuse kohta pole häid ajalisi prognoose ning pole teada, millal toimub rahunemine. „Täna saime valitsuskabinetis ülevaate, et Eesti varud on korralikud mistahes kriisiks. Varustuskindlusega Eesti inimestel ja ettevõtetel muret ei ole vaja tunda. Küll mõjutavad tarnehäired hindu kogu regioonis, ka meil. Sellest tulenevalt tegime täna põhimõttelise kokkulepe, et ka EVK osaleb Rahvusvahelise Energiaagentuuri varude turule suunamise operatsioonis. Eesti annab sellesse oma panuse ja oleme solidaarsed. Suuremate varudega riigid suunavad strateegilisi varusid turule ja see täiendav pakkumine annab teatud leevendust," sõnas ta. "Hoolimata sellest jõuavad kriisid väga kiiresti Eesti kütuse postihindadesse, jaemüügihindadesse. Kõigest sellest tulenevalt tegime rahandusministri ettepanekul otsuse jätta ära maisse kavandatud energiakandjate aktsiisitõusu. Ajal kui hinnad kasvavad, ei ole mõistlik teistes oludes tehtud otsuseid ellu viia,“ ütles Michal.
„Järsu hinnakasvu ja ärevuse olukorras ei ole mõistlik jõustada teistsugustes tingimustes tehtud otsust,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi. „Praeguse maailmaturu hinnatõusu taga on pakkumise takistused, mis tähendab, et suur lahendus peab olema eelkõige nende kõrvaldamises ja pakkumise suurendamises.“
Lähis-Ida kriisi tulemusena tekkinud hinnamuutuste täpsem mõju Eesti majandusele ja riigieelarvele selgub kevadise majandusprognoosi analüüsidest, mis valmib aprillis.
Rahvusvahelise Energiaagentuur (IEA) tegi ettepaneku võtta kasutusele enda liikmesriikide strateegilised naftavarud, et leevendada Lähis-Ida kriisist põhjustatud häireid naftaturgudel. Ettepaneku kohaselt müüakse turule kokku 400 miljonit barrelit kütust 90 päeva jooksul. See on ajaloo suurim varude turule andmine.
Eesti kui IEA liikmesriigi panus oleks ligikaudu 34 000 tonni naftaekvivalenti. Eesti osalemine aitab kaasa globaalsete naftaturgude rahustamisele ning tarnehäirete leevendamisele. Suurema panuse kütusevarude turule andmisesse annavad suuremad riigid, näiteks Ameerika Ühendriigid ja Jaapan.
Detailsed otsused, milliseid kütusevarusid, millises mahus ja mille aja jooksul müüakse teeb valitsus lähinädalatel. Varud soetatakse tagasi siis, kui turuolukord on stabiliseerunud.
Teema: Kütusehinnad
