40 aastat Tšornobõli katastroofist: maailma raputanud tuumaõnnetus puudutas ka Eestit

40 aastat Tšornobõli katastroofist: maailma raputanud tuumaõnnetus puudutas ka Eestit

Täna möödub 40 aastat ühest inimkonna ajaloo rängimast tuumaõnnetusest – Tšornobõli tuumakatastroof. 26. aprilli varahommikul 1986 toimus toonases Nõukogude Liidus, tänapäeva Ukraina territooriumil asuvas Tšornobõli tuumaelektrijaam neljandas reaktoris plahvatus, mille tagajärjed ulatusid kaugele üle riigipiiride.

Õnnetus sai alguse öise ohutustesti käigus, mille käigus reaktori töötingimusi rikuti ning turvasüsteemid ei suutnud ahelreaktsiooni peatada. Selle tulemusena toimus plahvatus ja süttis grafiit, paisates atmosfääri suures koguses radioaktiivseid aineid. Tekkinud pilv kandus tuultega üle Euroopa, mõjutades miljoneid inimesi ja keskkonda.

Katastroofi tagajärgede likvideerimiseks mobiliseeriti sadu tuhandeid inimesi, keda tuntakse kui “likvideerijad”. Nende hulgas oli ka märkimisväärne arv eestlasi – hinnanguliselt üle 4000 mehe saadeti Eestist Tšornobõli piirkonda, kus nad osalesid puhastustöödel, ehitasid nn sarkofaagi ning aitasid piirata kiirguse levikut. Paljud neist said tervisekahjustusi, mille mõju on tunda tänaseni.

Õnnetuse vahetus läheduses asunud linn Prõpjat evakueeriti kiirustades ning jäi hiljem täielikult maha. Tänaseks on piirkonnast saanud sümboolne kummituslinn, mis meenutab tuumaenergia ohtusid ja inimlike eksimuste ränki tagajärgi.

Kuigi katastroof toimus ligi neli aastakümmet tagasi, ei ole selle mõju täielikult kadunud. Suur osa piirkonnast on endiselt saastunud ning nn keelutsoon jääb pikaks ajaks inimtegevuseks sobimatuks. Samas on Tšornobõli õnnetus muutnud kogu maailma suhtumist tuumaohutusse, sundides riike karmistama turvanõudeid ja investeerima ohutumatesse tehnoloogiatesse.

Eestis meenutatakse täna nii katastroofi ohvreid kui ka neid, kes saadeti ohtlikesse tingimustesse tagajärgi likvideerima. Tšornobõli kogemus on jätnud sügava jälje paljude perede ellu ning on oluline osa meie lähiajaloost.

40 aastat hiljem on Tšornobõli tuumakatastroof jätkuvalt hoiatus, kui habras võib olla tehnoloogiline turvalisus ning kui kaugele võivad ulatuda ühe öö traagilised tagajärjed.

Uudise pilt: USFCRFC / IAEA Imagebank

Lisas: pistik | Lisatud: 26.04.2026 09:20

Vaata lisaks

Ungari OTP pank ostab Luminori ja siseneb Balti pangandusturule

Ungari pangandusgrupp OTP Bank on sõlminud lepingu, millega omandab Balti riikide suuruselt kolmanda pangandusgrupi Luminori. Tehingu lõpuleviimine sõltub veel vajalike regulatiivsete heakskiitude saamisest.

Täna, 21. juulil 2026 Eestis pilves selgimistega, mitmel pool vihma, kohati äikest

Täna, 21. juulil 2026 on Eestis pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab vihma, kohati on äikeseoht. Puhub kirde- ja põhjatuul 5-12, rannikul puhanguti kuni 18 m/s, Kagu-Eestis muutliku suunaga tuul 2-7, õhtu poole tuul kõikjal nõrgeneb. Õhutemperatuur on 13..18, Kagu-Eestis kuni 21°C.

WordPress 7.0.2 uuendusega kiireloomulised turvaparandused kahele ohtlikule haavatavusele

WordPress avaldas versiooni 7.0.2, mis keskendub täielikult turvalisusele ning parandab kaks tõsist haavatavust. Arendajad soovitavad kõigil veebilehtede omanikel uuendus esimesel võimalusel paigaldada.

Kiirmaksete tulevik Põhjamaade online-kasiinodes: mida toob Brite ja avatud pangandus

Eesti on üks maailma kõige sularahavabamaid riike. Pood, parkla, bussipilet, arstivisiidi tasu, maksuameti tagastus: enamik meist ajab need asjad korda telefoni, kaardi või e-identiteediga, ilma et rahakotti üldse avaks. Just seetõttu ei ole eestlasele midagi imelikku lubaduses, et raha liigub kontolt kontole mõne sekundiga.

Sünnipäeva e-kaardid

Saada tervitused digitaalselt e-kaardiga nii kaugele kui lähedale ja tee kõik rõõmsaks!

Sünnipäeva luuletused

Otsid luuletust või salmi, et see lisada kaardile, siit leiad kindlasti sobiva!