Tallinna Halduskohus kohus trahvis tehisaru abil valeallikaid esitanud kaebajaid
Tallinna Halduskohus määras rahatrahvi menetlusosalistele, kes esitasid kohtule tehisaru abil koostatud dokumendi, milles viidati olematutele teadlastele ja teadustöödele. Tegemist on teadaolevalt esimese juhtumiga Eestis, kus tehisaru hooletu kasutamine kohtumenetluses lõppes rahalise karistusega.
Juhtum sai alguse raieloa vaidlustamisest, mille käigus esitasid kaebajad kohtule dokumendi, kus toodi välja väidetavad teadusuuringud lageraie mõjude kohta. Menetluse käigus avastas kohus aga, et viidatud Eesti teadlasi ei eksisteeri ning viidatud uurimustöid ei olnud võimalik ühestki teadusandmebaasist või avalikust allikast leida.
Kohus nõudis kaebajatelt selgitusi dokumentide päritolu kohta ning andis neile võimaluse esitada viidatud teadustööd tõenditena. Samuti hoiatati menetlusosalisi võimaliku trahvi eest, kui selgub, et kohtule on esitatud valeandmeid või püütud kohut eksitada.
Kaebajad vastasid, et tehisaru kasutamine ei ole keelatud ning nende eesmärk ei olnud kohut eksitada. Sellest hoolimata leidis kohus, et menetlusosalised vastutavad täielikult kohtule esitatud andmete ja väidete õigsuse eest sõltumata sellest, kas dokumendi koostamisel kasutati tehisintellekti või mitte.
Lõpuks määras kohus ühele kaebuse esitajale 150 euro suuruse trahvi ning veel üheksale menetlusosalisele 50 euro suuruse trahvi. Eesti seaduste kohaselt võib kohus sarnaste rikkumiste korral määrata kuni 3200 euro suuruse rahatrahvi, võttes arvesse rikkumise raskust, asjaolusid ja isiku varalist olukorda.
Trahvi saanud isikud vaidlustasid otsuse, kuid Tallinna Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga ja leidis, et karistus oli vajalik nii toimepandud rikkumisele reageerimiseks kui ka tulevaste sarnaste juhtumite ennetamiseks. Käesoleval nädalal otsustas ka Riigikohus asja menetlusse mitte võtta, mistõttu on trahvid nüüd lõplikult jõustunud.
Kaupo Kruusvee sõnul ei ole tehisaru kasutamine kohtumenetluses iseenesest probleem, kuid kasutajad peavad olema teadlikud selle piirangutest. Tema sõnul võivad tehisintellekti loodud vastused esmapilgul tunduda usutavad, kuid sisaldada tegelikkuses väljamõeldud fakte, viiteid või õiguslikult ekslikke seisukohti.
Kohtuniku hinnangul põhjustab selliste dokumentide esitamine kohtutele täiendavat töökoormust, kuna esitatud teabe õigsust tuleb eraldi kontrollida. Samuti rõhutas ta, et halduskohtumenetluses ei eeldata inimestelt põhjalikke õigusteadmisi ning sageli piisab oma probleemi kirjeldamisest ja soovitud lahenduse selgitamisest, et kohus saaks aidata nõude korrektsel vormistamisel.
Juhtum kujutab endast olulist pretsedenti Eesti õigussüsteemis ning saadab selge sõnumi: tehisaru võib olla kasulik abivahend, kuid selle loodud sisu kontrollimine jääb alati inimese vastutuseks. Kohtule esitatud dokumentides tuleb veenduda nii viidete, faktide kui ka allikate olemasolus ja õigsuses, sest vastutus valeandmete eest ei kao ka siis, kui need pärinevad tehisintellektilt.
