Juunis laekus Eesti riigieelarvesse 1,4 miljardit eurot makse
Juunis laekus Eesti riigieelarvesse üle 1,4 miljardi euro makse, mida oli 22 miljonit eurot vähem kui eelmise aasta samal kuul. Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel mõjutasid langust eelkõige füüsilise isiku tulumaksu ja käibemaksu väiksem laekumine.
Käibemaksu laekus juunis 390,3 miljonit eurot ehk 4,8 miljonit eurot vähem kui aasta varem. MTA selgitusel mõjutas võrdlust 2025. aasta juuni tavapärasest suurem laekumine, mis oli seotud käibemaksumäära tõusu eel tehtud tehingutega.
Füüsilise isiku tulumaksu laekus üle 247 miljoni euro, mida oli 30 miljonit eurot vähem kui 2025. aasta juunis. Väiksemat laekumist mõjutas aasta alguses jõustunud maksuvaba tulu süsteemi muudatus.
Samas jätkus palgafondi kasv. Aastaga suurenes palgafond 5,4 protsenti ning sotsiaalmaksu laekumine kerkis 466,5 miljoni euroni. Seda oli 24,1 miljonit eurot rohkem kui aasta tagasi.
Juriidilise isiku tulumaksu laekus juunis ligi 102 miljonit eurot ehk 0,3 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal. Kasvu toetas dividendide suurem jaotamine nii era- kui ka avalikus sektoris.
Kütuse- ja tubakaaktsiisi laekumine vähenes
Kütuseaktsiisi laekus juunis üle 47,5 miljoni euro, mida oli veidi enam kui 0,3 miljonit eurot vähem kui aasta tagasi. Bensiini ja diislikütust lubati tarbimisse ligikaudu 1,7 miljonit liitrit ehk 1,7 protsenti vähem kui 2025. aasta juunis.
Tubakaaktsiisi laekus 23,6 miljonit eurot, mis jäi mullusele tasemele alla 2,9 miljoni euro võrra. Sigarette lubati tarbimisse ligikaudu 30 protsenti vähem kui aasta varem.
MTA andmetel jätkub traditsiooniliste sigarettide osakaalu vähenemine ning alternatiivsete tubakatoodete osakaalu kasv. Muude tubakatoodete suurem tarbimine pole aga sigarettide langust täielikult kompenseerinud.
Alkoholiaktsiisi laekus juunis ligikaudu 22,5 miljonit eurot ehk üle 0,3 miljoni euro rohkem kui aasta tagasi. Tarbimisse lubatavaid koguseid mõjutab endiselt 2025. aasta lõpus toimunud kange alkoholi ja õlle suurem varumine enne aktsiisimäära tõusu.
Maksuvõlg kasvas 351,3 miljoni euroni
- juuli seisuga ulatus maksuvõlg kokku 351,3 miljoni euroni.
- Sellest 46,1 miljonit eurot oli ajatatud.
- Juuni jooksul suurenes maksuvõlg 5,4 miljoni euro võrra.
- Maksuvõlglasi oli juuni lõpus ligi 78 700.
Kõige enam suurenes juunis mootorsõidukimaksu võlg, mis kasvas 2,6 miljoni euro võrra. Käibemaksuvõlg suurenes 2,4 miljoni ja sotsiaalmaksuvõlg 1,2 miljoni euro võrra.
Mootorsõidukimaksu võla suurenemine oli seotud esimese osamakse tähtaja saabumisega 15. juunil. See puudutas eelkõige füüsilistest isikutest maksumaksjaid.
Maksuvõlglaste arv suurenes kuuga 24 300 võrra. Peamine põhjus oli samuti mootorsõidukimaks: selle tasumata kohustuse tõttu lisandus ligi 29 700 võlglast. Käibemaksu tõttu suurenes võlglaste arv umbes 1800 ja sotsiaalmaksu tõttu ligi 470 inimese võrra. Samal ajal vähenes maamaksu võlglaste arv umbes 3600 võrra.
MTA hinnangul ei tähenda võlglaste arvu järsk kasv siiski üldise maksekäitumise halvenemist, sest mootorsõidukimaks puudutab suurt hulka füüsilisi isikuid ning paljudel juhtudel on tasumata summad suhteliselt väikesed.
Maksudistsipliin püsib ameti hinnangul heal tasemel: üle 86 protsendi kõigist juunis tasumisele kuulunud nõuetest maksti tähtajaks.
Suurim osa Eesti maksuvõlast koondus jätkuvalt hulgi- ja jaekaubanduse, ehituse ning töötleva tööstuse sektoritesse. Nende kolme valdkonna maksuvõlad moodustasid kokku üle poole kogu maksuvõlast.
