Euroopa uued plaanid: rohkem julgeolekut, vähem sõltuvust ja karmimad digireeglid
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen tutvustas täna, kolmapäeval, 16. septembril Euroopa Parlamendis peetud 2026. aasta olukorrast Euroopa Liidus kõnes tervet rida uusi algatusi, mis puudutavad muu hulgas Euroopa julgeolekut, kaitset, energiat, tehisintellekti, kliimamuutustega kohanemist ja laste kaitsmist internetis. Olulisel kohal oli ka jätkuv Venemaa sõda Ukraina vastu ning Euroopa edasine toetus Ukrainale.
Von der Leyeni sõnul on Euroopa Liit viimastel aastatel muutunud iseseisvamaks ja kaitsevõimelisemaks, kuid samal ajal tegutseb Euroopa järjest ebakindlamas julgeolekukeskkonnas. Tema sõnul on Euroopa kaitsekulutused viimase viie aastaga kasvanud ligi 80 protsenti ning edaspidi tuleb senisest rohkem keskenduda ühiste võimete loomisele.
Euroopa saab uue julgeolekustrateegia
Üks olulisemaid väljakuulutatud samme on uus Euroopa julgeolekustrateegia. Von der Leyeni sõnul ei vasta Euroopa senised institutsioonid ja otsustusmehhanismid enam täielikult muutunud julgeolekuolukorrale, kus riike ohustavad küberrünnakud, sabotaaž, droonid ja muud hübriidrünnakud.
Komisjoni president pakkus välja ka niinimetatud Euroopa oma „artikli 4“ ehk Emergency Security Protocoli. Selle mõte oleks võimaldada liikmesriigil tõsise julgeolekuintsidendi korral kutsuda teised EL-i riigid kiiresti kokku, et koordineerida ühist vastust. Lisaks soovib von der Leyen edasi liikuda Euroopa Julgeolekunõukogu loomisega, mille töös võiksid osaleda ka sellised partnerid nagu Ukraina, Kanada, Norra ja Ühendkuningriik.
Kaitsevõime suurendamiseks teatas von der Leyen ka uuest Euroopa strateegiliste võimete instrumendist (European Instrument for Strategic Enablers). See peaks aitama ühiselt arendada muu hulgas õhu- ja raketikaitset, strateegilist transporti, õhus tankimise võimekust ning kosmose- ja kübervõimeid. Algatus oleks kooskõlas NATO tegevusega.
Ukraina saab talve eel täiendavat tuge
Ukrainale pühendas von der Leyen oma kõnes eraldi suure osa. Ta ütles, et Euroopa ülesanne on jätkata Ukraina toetamist ning valmistuda eriti keeruliseks talveks.
Euroopa Liit kavatseb koos partneritega suurendada humanitaarabi ning aidata tugevdada Ukraina energia- ja soojusvarustuse vastupidavust. Samuti lubas von der Leyen tugevdada Ukraina õhukaitset. Tema sõnul on juba heaks kiidetud Ameerika Ühendriikide Patriot-tõrjerakettide ostmine ning nüüd tuleb need võimalikult kiiresti Ukrainasse toimetada.
Samas tahab Euroopa vähendada sõltuvust ühest raketikaitsesüsteemide tarnijast. Selleks on kavas arendada koos Ukrainaga odavamat ja modulaarset raketitõrjesüsteemi.
Koostöö keskmes on projekt Freyja, milles soovitakse ühendada Ukraina sõjakogemus ja innovatsioon Euroopa tehnoloogia ning tootmisvõimekusega. Lisaks plaanitakse SAFE programmi allesjäänud vahendite toel käivitada uus programm Euroopa ja Ukraina ettevõtete ühiste kaitsetööstusprojektide rahastamiseks.
Von der Leyen lubas ka suurendada survet Venemaale. Tema sõnul pole küsimus ainult uute sanktsioonide kehtestamises, vaid juba kehtivate piirangute tõhusamas jõustamises ja sanktsioonidest möödahiilimiseks kasutatavate võimaluste sulgemises.
Euroopa tahab vähendada sõltuvust Hiinast ja fossiilkütustest
Majanduses tõi von der Leyen ühe keskse probleemina välja kõrged energiahinnad. Euroopa eesmärk on kahekordistada elektrienergia osakaalu 2040. aastaks, mis võiks komisjoni hinnangul vähendada fossiilkütuste impordikulu umbes 260 miljardi euro võrra aastas. Selleks soovitakse kiirendada elektrivõrkude arendamist, võrguühenduste rajamist ja energiasalvestuse kasutuselevõttu.
Samuti soovib komisjon vähendada Euroopa sõltuvust Hiina kriitilistest toorainetest. Von der Leyeni sõnul sõltub EL mitmete kriitiliste toorainete puhul Hiinast enam kui 80 protsendi ning mõne haruldase muldmetalli puhul koguni 90 protsendi ulatuses.
Selle probleemi lahendamiseks luuakse uus European Corporation on Critical Raw Materials, mille ülesandeks saab Euroopa jaoks oluliste toorainete hankimise ja strateegiliste varude loomise toetamine. Neid materjale vajatakse muu hulgas elektriautode, kiipide, akude, puhta tehnoloogia ja kaitsetööstuse jaoks.
Lisaks lubas komisjon uut panganduspaketti, mille eesmärk on vähendada Euroopa finantsturu killustatust ja lihtsustada ettevõtete ligipääsu kapitalile.
Uued algatused kliima ja tehisintellekti valdkonnas
Von der Leyen teatas ka mitmest uuest kliimamuutustega kohanemise meetmest. Euroopa Komisjon plaanib luua Climate Insurance Alliance'i ehk kliimakindlustuse liidu ning esitada Euroopa kuumalainete tegevuskava ja uue Euroopa veealgatuse.
Lisaks kaalutakse tulevikus Euroopa ühise tuletõrjelennukite ja muu tulekahjude kustutamiseks vajaliku lennuvõimekuse loomist.
Tehisintellekti puhul soovib Euroopa ühelt poolt karmimalt tegeleda kõige võimekamate mudelitega kaasnevate julgeolekuriskidega, kuid teisalt kasvatada kiiresti oma arvutusvõimekust ja toetada Euroopa tehnoloogiaettevõtteid.
Komisjon keskendub tehisintellekti praktilisele kasutamisele viies valdkonnas: tervishoid, transport, põllumajandus ja toidutööstus, kõrgtehnoloogiline tootmine ning kaitse- ja kosmosetööstus. Uusi konkreetseid algatusi lubas von der Leyen nendes valdkondades tutvustada novembris.
EL tahab karmistada laste sotsiaalmeedia kasutamise reegleid
Ühe tähelepanuväärsema uue algatusena kuulutas von der Leyen välja ka EU KIDS ACT-i. Komisjoni ettepaneku järgi ei tohiks alla 13-aastastel lastel olla ligipääsu sotsiaalmeediale ning alla 15-aastastel isiklikku sotsiaalmeediakontot.
13–15-aastastele näeks kavandatav süsteem ette vanema või eestkostja loodud ja kontrollitud piiratud funktsioonidega kontod, mille kasutusaeg oleks piiratud ühe tunniga päevas. 15–18-aastaste kasutajate puhul peaksid platvormid järgima spetsiaalseid turvalise disaini nõudeid.
Laiemalt on komisjonil kavas esitada sügisel ka Digital Fairness Act, mis peaks tegelema muu hulgas digiteenuste sõltuvust tekitavate disainivõtetega.
Euroopa soovib muutuda iseseisvamaks
Von der Leyeni kõnet läbis tervikuna mõte Euroopa suuremast strateegilisest iseseisvusest – seda nii kaitses, energias, tehnoloogias kui ka kriitiliste toorainete hankimisel.
Sellesse suunda paigutuvad nii uus Euroopa julgeolekustrateegia, strateegiliste kaitsevõimete instrument, kriitiliste toorainete ettevõte, energiavõrkude arendamine kui ka Euroopa enda tehisintellekti- ja arvutusvõimekuse kasvatamine.
Ukraina toetamine jääb selle lähenemise üheks keskseks osaks. Von der Leyeni sõnul võitlevad ukrainlased mitte ainult oma riigi, identiteedi ja vabaduse, vaid ka Euroopa vabaduse ja enesemääramise eest. Komisjoni tänased ettepanekud näevad seetõttu ette nii Ukraina õhukaitse tugevdamist, Euroopa-Ukraina ühiste kaitsetööstusprojektide laiendamist kui ka Venemaale avaldatava sanktsioonisurve jätkamist.
Teema: AI, Sotsiaalmeedia, Tehisintellekt, Euroopa Liit, Venemaa sissetung Ukrainasse 2022
