Kiiruseületamine on sagenenud: ohtlikku olukorda sattus ligi 131 000 juhti
Eesti teedel on kiiruseületamine võrreldes eelmise aastaga sagenenud ning suurimat lubatud sõidukiirust ületavate juhtide osakaal kasvas kõigil teeliikidel. Transpordiameti tellitud värske uuring näitab, et kiiruseületamisega kaasnevad ohud pole sugugi haruldased – viimase aasta jooksul sattus kiiruse tõttu liiklusohtlikku olukorda ligi 131 100 juhti.
Kõige sagedamini ületatakse lubatud sõidukiirust linnadevahelistel põhiteedel. Seal tunnistas kiiruseületamist 74 protsenti küsitletud juhtidest ning 24 protsenti sõidab lubatust enam kui 5 km/h kiiremini.
Kohalikel teedel ja kõrvalmaanteedel ületab piirkiirust 63 protsenti juhtidest, neist 17 protsenti rohkem kui 5 km/h. Linnades ja asulates on kiiruseületamine mõnevõrra harvem, kuid siiski tunnistas seda 46 protsenti juhtidest. Rohkem kui 5 km/h ületab linnades ja asulates lubatud kiirust 6 protsenti juhtidest.
Transpordiameti liiklusohutuse osakonna juhataja Maria Pashkevichi sõnul tähendab suurem kiirus juhile vähem aega ootamatustele reageerimiseks ning muudab võimaliku eksimuse tagajärjed raskemaks. Uuringu järgi on viimase aasta jooksul 22 protsenti kiirust ületanud juhtidest sattunud just kiiruse tõttu olukorda, kus liiklusõnnetus jäi napilt juhtumata.
Teiste juhtide kiirus mõjutab sõidutempot
Kõige sagedamini põhjendavad juhid kiiruseületamist teiste liiklejate valitud sõidukiirusega. Seda nimetas põhjusena 67 protsenti vastanutest.
Möödasõidu vajadust tõi esile 64 protsenti, kogemata kiiruse ületamist 48 protsenti ja häid sõidutingimusi 45 protsenti juhtidest. Võrreldes eelmise aastaga nimetatakse senisest sagedamini nii teiste liiklejate kiirust kui ka möödasõidu vajadust.
Joobes rooli on istunud ligikaudu 21 600 inimest
Uuring käsitles lisaks kiirusele alkoholi või narkootilise aine mõju all sõiduki juhtimist. Viimase 12 kuu jooksul on seda teinud 2,9 protsenti sõidukijuhtidest ehk hinnanguliselt 21 600 inimest. Rohkem kui korra on joobes juhtinud 1,7 protsenti juhtidest.
Joobes juhtidest 16 protsenti ütles, et on viimase aasta jooksul sattunud liiklusohtlikku olukorda või liiklusõnnetusse.
Joobes juhi autos on viimase aasta jooksul viibinud 4,1 protsenti vähemalt 18-aastastest Eesti elanikest. Neist ligi kolmveerand on seda teinud rohkem kui ühe korra.
Joobes inimese rooli minemist on takistanud või püüdnud takistada 38 protsenti elanikest. Tuttava inimese puhul on seda teinud 28 protsenti ja võõra puhul 10 protsenti vastanutest.
Iga teine juht on sõitnud väsinuna
Veelgi levinum probleem on väsinuna sõiduki juhtimine. Viimase 12 kuu jooksul on väsimusseisundis rooli istunud pooled sõidukijuhtidest ehk hinnanguliselt 375 500 inimest.
Kõige sagedamini tekib väsimus pika teekonna jooksul – seda nimetas 59 protsenti väsinuna juhtinutest. Väsinuna sõitmist esineb sagedamini nende seas, kes teevad autoga töösõite.
Pashkevichi sõnul ei käsitleta väsinuna juhtimist sageli sama suure riskina kui joobes juhtimist, kuigi väsimus mõjutab nii tähelepanu kui ka reageerimisvõimet. Uuring näitab seejuures, et väsinuna sõitvate juhtide osakaal on kasvamas.
Enamik juhte annab ülekäigurajal jalakäijale teed
Positiivsema näitajana pole reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale tee andmise harjumus viimastel aastatel oluliselt muutunud. Kui üks jalakäija ootab kõnniteel võimalust teed ületada, peatub enda sõnul kindlasti 81 protsenti juhtidest ning veel 17 protsenti teeb seda pigem.
Transpordiameti 2026. aasta ohutu sõidukiiruse kampaaniat „Õige kiirusega võidad!“ on märganud 29 protsenti Eesti täiskasvanud elanikkonnast ja 30 protsenti sõidukijuhtidest. Kampaaniat peab vajalikuks 71 protsenti täiskasvanud elanikkonnast ja 70 protsenti juhtidest.
Joobes juhtimise vastast kampaaniat „Eesti kõige kõvem mees!“ on märganud 42 protsenti elanikkonnast ja 41 protsenti juhtidest. Selle vajalikkust toetab 87 protsenti täiskasvanud elanikkonnast ning 86 protsenti sõidukijuhtidest.
Küsitlusuuringu viis Transpordiameti tellimusel läbi Turu-uuringute AS 2026. aasta augustis. Kombineeritud veebi- ja telefoniküsitluses osales 1010 Eesti täisealist elanikku.
Teema: Kiiruskaamerad, Transpordiamet
