Sõnaseletused tänapäevases puust ja punaselt formaadis
Miks peavad kõik sõnad olema nii keerulise tähendusega? Tihti tähendavad need hoopis midagi muud mida neist esmapilgul järeldada võiks. Siit näitesõnad kuidas edaspidi sõnu looma peaks.
Heidik – heitealadega tegelev sportlane
Jalavarjud – abivahend inetute jalgade varjamiseks
Kahelapseema – lapsevanem, kelle laps kahtedele õpib
Klapptool – iste, mis istmikuga hästi klapib
Kohvipaus – hetk, millal kohvi ei jooda
Kroonlühter – ühe kroonine valgusti
Kõrvakiil – kõrvas pesitsev putukas
Naljatilk – väike nali
Vabamüürlane – töötu müürsepp
Pesupäev – päev, millal pesuväel ringi käiakse
Põdrapull – soomlase nali
Rassist – inimene, kes pidevalt rassib
Radioaktiivne – aktiivne raadiokuulaja
Rikkur – inimene, kes pidevalt midagi ära rikub
Saiakang – kõvaks läinud sai
Tolmurull – vahend tolmu rullimiseks
Tuhkur – inimene, kes ei jaga tuhkagi
Tunnitööline – inimene, kes töötab päevas ainult ühe tunni
Õhuloss – vaese inimese villa
Ääremängija – pallur, keda mänguväljakule ei lasta
Vaata lisaks
