Humoorikad luuletused

Saada e-kaardiga

Palju õnne sünnipäevaks

oled saanud jälle ühe aasta vanemaks
nelikümend täis sul juba
enam ei pea küsima ema käest luba
võid teha mida tahad
ei sega sind head ega pahad

Lisa enda luulekogusse

Lisas: Pistik | Lisatud: 05.07.2017 12:23 | Otselink |
Kategooriad: Humoor, Sünnipäev
Saada e-kaardiga Sul aastad olgu õnne täis,
taskud olgu raha täis,
vahel arva süda täis,
sünnipäval ise täis.

Lisa enda luulekogusse

Lisas: Pistik | Lisatud: 05.07.2017 12:21 | Otselink |
Kategooriad: Humoor, Sünnipäev
Saada e-kaardiga Ära noorust taga leina
tühi pits löö vastu seina
sõbrad terviseks las joogu
sulle õnne rõõmu toogu

Lisa enda luulekogusse

Lisas: Pistik | Lisatud: 05.07.2017 12:20 | Otselink |
Kategooriad: Humoor, Sünnipäev
Saada e-kaardiga Kaovad hommikud aastate uttu
heliseb õrnalt mälestuste kell,
aastad mööduvad ruttu
süda sellele mõeldes on hell,

Võta pits ja pea aru,
sünnipaev sul olgu maru,
aastad ärgu löögu pähe
neid sul esialgu vähe.

Lisa enda luulekogusse

Lisas: Pistik | Lisatud: 05.07.2017 11:20 | Otselink |
Kategooriad: Humoor, Sünnipäev
Saada e-kaardiga Olgu sul pealegi pisike põrsas,
või siis näiteks dresseeritud konn ...
aga kusagil kummuti nurgas
olgu sul pisike karvane Õnn!

Lisa enda luulekogusse

Lisas: Pistik | Lisatud: 25.06.2017 13:56 | Otselink |
Saada e-kaardiga

Üks läks, teine tuli.

Kalts toolilt maha,
Hari lükati taha,
Põranda pesu algas,
Rahvas valvas.
Veerema sai Ratas,
Parempoolsed kettas.
Vasakul puhtus,
Kiirelt luhtus.
Piruka puru maast,
Pinnu asemel laast.
Anname tervise,
kergitame koormise.
Kui tahad tagasi,
Annad ,lähme edasi.

Lisa enda luulekogusse

Lisas: 52eiko | Lisatud: 24.05.2017 22:27 | Otselink |
Kategooriad: Humoor
Saada e-kaardiga

Miks mida?

Miks ma ütlen
ja mõtlen.
Mis pähe tuleb,
Ehk üle läheb.
Mööduv või jääv,
Möödub ju päev.
Mälestus jääb,
Kui möödub päev.
Tagasi näen,
Mööduv ja jääv.

Lisa enda luulekogusse

Lisas: 52eiko | Lisatud: 11.05.2017 10:30 | Otselink |
Kategooriad: Humoor
Saada e-kaardiga

Mõttevälgatus

Vaid osakeseks ookeanis võin muutuda,
nähtamatuna tumedas vees.
Ainult sedasi edasi liuelda,
lainest lainesse kauemgi veel.

Kuid maad enam jalge all tunda ei saa,
nüüd sügaval tumedas vees.
Vaid segadus suur on võtnud maad,
kõikjal mõtete sees.

Lisa enda luulekogusse

Lisas: 52eiko | Lisatud: 02.05.2017 12:17 | Otselink |
Kategooriad: Humoor
Saada e-kaardiga

Põgenemine

Ta sülitas vaid päri tuult,
Pärineks ta justkui kuult.
Ei takistanud teda tuul ega vihm,
Ei hoidnud teda kinni kett või rihm.
Rebis end vabaks ja kadus,
Ettejääjad jalge alla ladus.
Ronis üles künkast ja mäest,
Oma rada rajas kõigest väest.
Toosude külge jäi vaid tolm,
See juhtus öösel kell kolm.
Kui kadus ta pimedusse,
Ta tee mattus saladusse.

Lisa enda luulekogusse

Lisas: 52eiko | Lisatud: 27.04.2017 18:50 | Otselink |
Kategooriad: Humoor
Saada e-kaardiga

Kevadeutoopia

Päike kõliseb taevas.
Veed karand püsti kraavides,
lõhuvad joosta mis hirmus.
Iga lomp saanud peegliks:
tuleb üle hüpata taevastest
nii ja nii mitu korda.

Rohi ju krabiseb mullas.
Põõsad pritsivad rohelist,
kus setunaistena
leelutavad varblased.
Kassidki öösiti katustel,
kuukiired vurrudes,
kiunuvad džässi.

Laulikud aga –
hulguvad ligunud kingi
kõiges ses uhas ja uputuses,
vahivad Aadama uudishimus
sesse sinavasse
aurukatlasse,
naeratus huulile torgat
nagu nööpauku lill,
ja on nagu tahaksid
silmad neil nutta:
justkui sünniks midagi kuulmatut,
ja näpivad südame kannelt.

Oh teie poeedid, poeedikesed,
parem tuleks siduda ette
üle kulunud pükste
lai sinine poll,
osta saapamääret ja hari,
seada end käidavalle kohale
puhastama preilidelle kingi,
lahkete sõnade nõrgudes,
harja tuuseldes südame taktis.
Selle asemel,
et ühtsoodu
teha pediküüri
värsijalgadelle.

Või hakata korstnapühkijaks.
Eks ole see nagu karneval:
must tahmamask alati palge ees,
hammaste ja silmamunade välkudes,
käid inimsööjana teiste seas,
seeasemel, et alati
e n d lasta süüa –
Eks tõsta see iseteadvust ja tuju:
torukübar pääs
ning õlul redel,
too kõrguse igatsuste
üllas embleem.

Ronida siis katustelle,
kõrgemalle ja kõrgemalle,
torukübara riivates taevast,
püüda sääl kärbseid ja aeroplane,
välja naerda neid põrmus roomavaid,
maadligi vantsivaid
raskuse vaime.
Kõrgemalle ja kõrgemalle veelgi! –
Ja kord –
kui näib villand – –
viimse luulsöösti rebenemisel
karjuda päikeselle suhu
oma viimne armuavaldus…
Ah, teie poeedid, poeedikesed küll!

Lisa enda luulekogusse

Lisas: 52eiko | Lisatud: 16.04.2017 11:43 | Otselink |
Kategooriad: Humoor
123 ... 17 >
Pistik.net | 2004 - 2017 | 23.11.2017 18:24:51 | Teenust toetab WebShark
Sisu | Kontakt | Reklaam | Lisa lemmikutesse | Translate In English
Teine Maailmasõda | London | Tihend | BMW M3 | SuseLinux | Uusveeb | FirefoxInfo | Emol | Emol Planet | SkateMag.ee | Ex/treme | Vormel-1 | Ralli&WRC | Jalgpall | Silver | Sporditurg.ee | Motocross | BZB Cabin and sauna