Kasutaja 52eiko poolt lisatud luuletused ja salmid
Mõtetes vaikus.
Pastaka triip paberil,Palju sõnu ,kuid vaikus.
Mõtted paberil,
hääl neis kaikus.
Kuigi mõtetes vaikus,
Hääl kõvana kõlas.
Ja ka seal vaikus,
Mõtted said sõbraks.
Lisas: 52eiko | Lisatud: 24.05.2017 22:27 | Otselink Mõtetes vaikus. | Saada e-kaardiga Mõtetes vaikus.
Üks läks, teine tuli.
Kalts toolilt maha,Hari lükati taha,
Põranda pesu algas,
Rahvas valvas.
Veerema sai Ratas,
Parempoolsed kettas.
Vasakul puhtus,
Kiirelt luhtus.
Piruka puru maast,
Pinnu asemel laast.
Anname tervise,
kergitame koormise.
Kui tahad tagasi,
Annad ,lähme edasi.
Lisas: 52eiko | Lisatud: 24.05.2017 22:27 | Otselink Üks läks, teine tuli. | Saada e-kaardiga Üks läks, teine tuli.
Sünnipäevapühendus
Sünnipäev või sünniöö – hakkab vaimu sunnitöö.Algas sul’gi suund ja siht, igal rajal eri kiht…
Igal aastal visa Hing
hoiab hinge –
veel üks ring…
Kas ma jõuan, kas
ma saan… Tõusen Taeva,
laskun Maa’n…
Sünnipäeva ühendus ongi parim pühendus.
Sel vast ongi tähendus – mis kõigi meie lähendus…
Lisas: 52eiko | Lisatud: 24.05.2017 22:26 | Otselink Sünnipäevapühendus | Saada e-kaardiga Sünnipäevapühendus
Miks mida?
Miks ma ütlenja mõtlen.
Mis pähe tuleb,
Ehk üle läheb.
Mööduv või jääv,
Möödub ju päev.
Mälestus jääb,
Kui möödub päev.
Tagasi näen,
Mööduv ja jääv.
Õnnelik mees
Õnnelik mees,laval teie ees.
Laulmas õnnest,
naisest ,mõnest.
Seiklustest suurtest,
tormide tuultest.
Kitarriga saates,
iseenda vaatest.
Talle laulda meeldib,
teeb seda ta veelgi.
Teda kuulama jäädes,
saate osa ta aardest.
Tema hinge elust,
seikluste võlust.
Kurb mees
Kare mees hääl,laulmas lava pääl.
Oma hinge piinast,
kuis abi otsis viinast.
See paremaks ei teinud,
kõik oli juba läinud.
See mis hea oli olnud,
õnne toonud.
Lendama see läks,
kuniks ära käis praks.
Tagasi ei tulda,
kui peale visati mulda.
Viimane kohtumine,
õnnetu lahkumine.
Leinavad semud,
lõpetamata elud.
Oota veel
Veel veidike oota,sest tasub ju loota.
Kõik võitlused võita,
võib lootus suur.
Kui jõuetus suur mu silmade ees,
mind surub enese alla.
Jõudu leian siis veidike veel,
ei nii lihtsalt anna veel alla.
Vaikides
Nii vaikides kadusid ära,oma enese maailma sisse.
Sest soovisid tunda ja näha,
oma hinge põhjatust.
Nii vaikides vaatasin maha,
ja pilk nägi sügavusse
ja kadusin siis sinna ära.
Oma enese maailma sisse.
Seal suudavad kõik ennast näha,
nii täpselt selgesti.
Seal suudavad tunnetada,
oma maailma sügavusi.
Soe tunne
Vahel taevastes kõrgustes rändab meel,nii kiirelt nii kirkalt kaugele,
nagu eredaim täht särab öös,
ööd valgustab kaugele.
Nii kummalisel kombel peatuda võib,
maailm kaunimal hetkel,
kel julgust ja kindlust kummardub vaid,
oma enese südame ette.
Mõttevälgatus
Vaid osakeseks ookeanis võin muutuda,nähtamatuna tumedas vees.
Ainult sedasi edasi liuelda,
lainest lainesse kauemgi veel.
Kuid maad enam jalge all tunda ei saa,
nüüd sügaval tumedas vees.
Vaid segadus suur on võtnud maad,
kõikjal mõtete sees.
