Kasutaja 52eiko poolt lisatud luuletused ja salmid - leht 2
Hommik
Enne hommikut kui koidukuma kuldne,aegamööda uduloori hõredamaks muudab.
Siis päike taevasse loob värve,
ja päeva kaunimaks nii muudab.
Ja sel viimsel selgel ööl,
mil kuuvalgust täis on ilm.
Kummalist vaikust kuulda on öös,
ja nõnda hämar et ei seleta silm.
Pühendus Marile
Sündis kord üks väike ime!Maire sai ta endal nimeks
Linnu võttis aiast mulda ????
Nüüd ta suur ja kannab kulda!
Õnne sulle Maire kallis!
Olgu rõõmsad kõik su päevad!
Suures juubilari rallis
Unusta kõik elu vaevad!
Lisas: 52eiko | Lisatud: 02.05.2017 12:15 | Otselink Pühendus Marile | Saada e-kaardiga Pühendus Marile
Mul ei ole palju vaja
Ma olen siin, et sind armastada,armastada tingimusteta.
Mul ei ole palju vaja,
et tunda end õnnelikuna.
Loevad väikesed asjad,
mis mind panevad mind tundma,
et tahad olla päriselt minuga.
Armasta mind paremini, kui varem
hoia mind veel enam kui enne
armasta mind nii, nagu ealeski
pole teinud sa seda varem.
Las ma rahustan maha
sinu sees pesitseva elajase
las ma juhind sind,
ja vaatame olevikku, mitte kaugemale.
Lisas: 52eiko | Lisatud: 27.04.2017 18:50 | Otselink Mul ei ole palju vaja | Saada e-kaardiga Mul ei ole palju vaja
Põgenemine
Ta sülitas vaid päri tuult,Pärineks ta justkui kuult.
Ei takistanud teda tuul ega vihm,
Ei hoidnud teda kinni kett või rihm.
Rebis end vabaks ja kadus,
Ettejääjad jalge alla ladus.
Ronis üles künkast ja mäest,
Oma rada rajas kõigest väest.
Toosude külge jäi vaid tolm,
See juhtus öösel kell kolm.
Kui kadus ta pimedusse,
Ta tee mattus saladusse.
Väikesed rõõmud
On alles ainult väiksed rõõmud:rõõm päikesega hommikust,
rõõm päevast ühest valutust,
rõõm ööst,mis sest, et unetust.
On alles ainult väiksed rõõmud:
rõõm lastest,armunuist,
rõõm lastelaste tulekust,
rõõm elust,mis sest, et tundmatust.
On alles ainult väiksed rõõmud:
rõõm ikka kestvast olekust,
rõõm väiksemastki õhusõõmust,
rõõm igavikku minekust.
Lisas: 52eiko | Lisatud: 27.04.2017 18:49 | Otselink Väikesed rõõmud | Saada e-kaardiga Väikesed rõõmud
Ei kuulanud, nüüd tunnen
Sorry,et ei kuulanud alguses sind,nüüd olen ise süüdi ,et puruks mu hing.
Sa ju kohe ütlesid ,et pole valmis selleks,
ei tahtnud ma aru saada,et milleks.
Ennem kui sinusse armunud juba olin,
aina enam su ellu tulin.
Sealt lahkuda enam ei tahtnud,
tunded su vastu pole jahtund.
Lisas: 52eiko | Lisatud: 20.04.2017 17:38 | Otselink Ei kuulanud, nüüd tunnen | Saada e-kaardiga Ei kuulanud, nüüd tunnen
Tähesära sinus
Võiks sulle hunniku tähti tuua,sulle hea meeleolu luua.
Tähe sära su kõrval tuhmuks,
mind haaraks sinu kaunis lummus
Tähti sulle ma ei tooks,
hoopis su vastu hea olles sulle hea tuju looks.
Sind õrnalt suudleks ja kaisutaks,
lootes,et see su rõõmu paisutaks.
Su kaunist keha hellalt hoiaks,
ausate sõnadega su hinge toidaks.
Su kaisu uinuda ma võiks,
see oleks parem kui mu kõik.
Lisas: 52eiko | Lisatud: 20.04.2017 17:37 | Otselink Tähesära sinus | Saada e-kaardiga Tähesära sinus
Meeleldi
Heameelega sind suudleks suule,õrnalt näksaks sind huulde.
Oma käe su kätte seoks,
muutuks need ühiseks peoks.
Teise käega sind enda vastu tõmbaks,
sind tugevalt ma embaks.
Sust lahti lasta enam ei tahaks,
loodan,et ei pane sa seda pahaks.
Suu huuled ja keha nii kaunis,
justkui valatud malmist.
Seda vaatamast ma ei väsiks,
ka siis kui sa seda käsiks.
Sünnipäev
On üks tore päev;see on sünnipäev.
Sünnipäev on tore aeg;
sünnipäev on sinu päev.
Sind ootab sõber;
käes tal kingi pakk.
Ole nüüd õnnelik ja rõõmus;
saad aasta vanemaks.
Nüüd kõigil varuks on üks laul ja mäng;
kallistus ja õnnesoov.
Kevadeutoopia
Päike kõliseb taevas.Veed karand püsti kraavides,
lõhuvad joosta mis hirmus.
Iga lomp saanud peegliks:
tuleb üle hüpata taevastest
nii ja nii mitu korda.
Rohi ju krabiseb mullas.
Põõsad pritsivad rohelist,
kus setunaistena
leelutavad varblased.
Kassidki öösiti katustel,
kuukiired vurrudes,
kiunuvad džässi.
Laulikud aga –
hulguvad ligunud kingi
kõiges ses uhas ja uputuses,
vahivad Aadama uudishimus
sesse sinavasse
aurukatlasse,
naeratus huulile torgat
nagu nööpauku lill,
ja on nagu tahaksid
silmad neil nutta:
justkui sünniks midagi kuulmatut,
ja näpivad südame kannelt.
Oh teie poeedid, poeedikesed,
parem tuleks siduda ette
üle kulunud pükste
lai sinine poll,
osta saapamääret ja hari,
seada end käidavalle kohale
puhastama preilidelle kingi,
lahkete sõnade nõrgudes,
harja tuuseldes südame taktis.
Selle asemel,
et ühtsoodu
teha pediküüri
värsijalgadelle.
Või hakata korstnapühkijaks.
Eks ole see nagu karneval:
must tahmamask alati palge ees,
hammaste ja silmamunade välkudes,
käid inimsööjana teiste seas,
seeasemel, et alati
e n d lasta süüa –
Eks tõsta see iseteadvust ja tuju:
torukübar pääs
ning õlul redel,
too kõrguse igatsuste
üllas embleem.
Ronida siis katustelle,
kõrgemalle ja kõrgemalle,
torukübara riivates taevast,
püüda sääl kärbseid ja aeroplane,
välja naerda neid põrmus roomavaid,
maadligi vantsivaid
raskuse vaime.
Kõrgemalle ja kõrgemalle veelgi! –
Ja kord –
kui näib villand – –
viimse luulsöösti rebenemisel
karjuda päikeselle suhu
oma viimne armuavaldus…
Ah, teie poeedid, poeedikesed küll!
Vaata lisaks
Jõuluvanale jõululuuletused leiad Pistikust
