Saada e-kaardiga
Kui võiksin anda Sinule ühe omaduse, annaksin Sulle võimaluse näha iseennast nii, kuidas teised näevad Sind. Siis võiksid tähele panna kui võrratu Sa oled!
Ma olen siin, et sind armastada, armastada tingimusteta. Mul ei ole palju vaja, et tunda end õnnelikuna. Loevad väikesed asjad, mis mind panevad mind tundma, et tahad olla päriselt minuga. Armasta mind paremini, kui varem hoia mind veel enam kui enne armasta mind nii, nagu ealeski pole teinud sa seda varem. Las ma rahustan maha sinu sees pesitseva elajase las ma juhind sind, ja vaatame olevikku, mitte kaugemale.
Heameelega sind suudleks suule, õrnalt näksaks sind huulde. Oma käe su kätte seoks, muutuks need ühiseks peoks. Teise käega sind enda vastu tõmbaks, sind tugevalt ma embaks. Sust lahti lasta enam ei tahaks, loodan,et ei pane sa seda pahaks. Suu huuled ja keha nii kaunis, justkui valatud malmist. Seda vaatamast ma ei väsiks, ka siis kui sa seda käsiks.
Mõtted tiirelevad ümber pea, küsimustele vastuseid ei tea. Silmad maani vett on täis, veri kiiremini ringi käib. Süda peksleb rinnus nagu hull, tuju kahjuks hetkel on null. Tuulgi teab,et piinleb mu hing, kui sa vaid teaksid,kuis armastan sind. Ei päikest mu aknast sisse paista, kallis,tule ja mind aita. Su soojad kallistused,põsemusi, ma luban,enamat ma ei küsi. Sooviks vaid seda,et saaksin olla seal, oh kallis,kuis sa vaid teaks. Mu hing piinleb,tahab vabaks saada, Palun lendle minuga kaasa. Kingi mulle väärtuslik elu, viimast korda : " ma pole su lelu " .
Ma käitun nagu polekski ori nagu iial poleks teinudki tööd. Kortsus kleidis paljajalu tulin, sassis juuksed puudutamas vööd. Sa arvasid, et petan sind tulles justnagu oleks magatanud meest. Ei teadnud sa, et töötan ka surres, vaid maltsaga sind petan kõblates. Ma ei saanud öelda: "Olen ori." ja purustada vale rikkusest. Nägin kuidas miski sinus suri, nii palju haiget said mus pettudes. Sa vangutasid pead ja lahkusid, ma üksi tamme alla nutma jäin. Kõik pisarad mu silmis ohkasid, mu vale väärtus mulle selgeks sai. Sellest õhtust sai öö ja ööst sai päev rängalt töötasin põllul kui ori. Tööpäev sai läbi, ma kõblas käes räsitult su ukse taha tulin. Sa avasid ukse, vaatasid mind ja miski sinu pilgus sai selgeks. Reetlikult punane oli su silm, kuid su tugev käsi ukse sulges. "Kuula mind ma olen kõigest ori!" hüüdsin kloppides käega vastu ust. Aknast möödus sinu tume vari, kardin argsi selle tuules liigatas. Ma tundsin - teispool ust su süda lõi, sa libistasid kirja ukse alt. "Sul kuulub mu südame ainuvõim, sa oled mind igavest orjastand." Nii istusime selg-selja vastu, uks vaid lahutamas kahte hinge. Kaks orja, igavene teenistus ja hulk lõpuni mõistma mänge.
Võbeleva kehakeele ärevat sööta jälgides annan tunnetele voli tulla, millal soovivad Annan õiguse ikka ja jälle lubada endale su hurmavat ja meelast kohalolekut su kindlalt püsivad naeratust ning tugevat kallistust, mis soe kui vanaema kootud labakinnas Armastus endiselt on kõrges hinnas kuigi väärtust sel ei oska täpselt anda näeb tegudes kinnitust ja juuresolekul hinda sestap naudin ja ei küsi millal tuled, sest tean et kauemaks jääd...
In English
