Austrite sugu võib elu jooksul mitu korda muutuda
Paljud meist arvavad, et loomadel on kogu elu jooksul kindel sugu, kuid näiteks austrid on selles mõttes erakordsed. Nad kuuluvad nn hermafrodiitsete liikide hulka, kes võivad sõltuvalt keskkonnatingimustest oma sugu muuta – olla ühel hooajal isane ja järgmisel hooajal emane. Selline võime annab neile suure evolutsioonilise eelise, sest see suurendab sigimisvõimalusi ja tagab, et populatsioon suudab paremini kohaneda muutuvate oludega.
Noored austrid alustavad tavaliselt isastena, sest isasena on lihtsam toota väikeseid ja energiamahukalt odavaid seemnerakke. Kui nad vananevad ja kasvavad suuremaks, muutuvad nad sageli emasteks, sest suurem keha suudab toota ja kanda palju energiarikkamaid munarakke. Kuid see pole ühesuunaline protsess – kui keskkond või populatsiooni struktuur nõuab, võivad austrid jälle isaseks muutuda.
See fenomen ei ole haruldane ainult meres, vaid see avab ka teadlastele põnevaid uurimissuundi selle kohta, kuidas hormoonid ja keskkonnategurid mõjutavad soolisi tunnuseid. Austrite sugumuutus on eriti oluline ka kalanduse ja vesiviljeluse seisukohalt: teades, millised tingimused soodustavad teatud sugude tekkimist, saavad teadlased ja kasvatajad paremini planeerida karpide kasvatust ja hoida populatsioone elujõulisena.
Niisiis näitab austrikeste eluviis, et loodus on paindlikum ja mitmekesisem, kui me sageli ette kujutame – isegi sugude mõiste pole seal alati „must-valge“.
