LED-lambid tarbivad kuni 85% vähem energiat kui hõõglambid
Valgus on inimkonna arengus alati mänginud võtmerolli – alates tule süütamisest kuni elektrivalguse leiutamiseni. Kuid tõeline revolutsioon valgusmaailmas toimus alles 20. ja 21. sajandi vahetusel, kui levisid LED-lambid ehk valgusdioodid. Need väikesed, kuid võimsad valgusallikad tarbivad kuni 85% vähem energiat kui traditsioonilised hõõglambid ning kestavad keskmiselt 20–25 korda kauem.
Erinevalt hõõglampidest, mis toodavad valgust kuumeneva metallniidi abil, tekitab LED-valgusdiood valgust pooljuhtmaterjali kaudu, kus elektrivool ergastab elektrone ja need kiirgavad valgust ilma liigset soojust eraldamata. See muudab LED-lambid palju energiasäästlikumaks ja turvalisemaks. Vähem soojus tähendab ka väiksemat tuleohtu ja madalamat energiakulu jahutusele suvel.
LED-tehnoloogia areng algas juba 1960. aastatel, kuid esialgu suudeti toota vaid nõrka punakat valgust. Alles 1990. aastatel õnnestus Jaapani teadlastel (Isamu Akasaki, Hiroshi Amano ja Shuji Nakamura) luua sinine LED, mille eest nad said 2014. aastal Nobeli füüsikapreemia. Sinise valguse kombineerimine teiste toonidega võimaldas luua valgeid LED-lampe, mis sobivad kodudesse ja tänavatele.
Tänapäeval kasutatakse LED-valgustust kõikjal – kodudes, autodes, kontorites, ekraanidel ja isegi taimekasvatuses. Lisaks säästlikkusele on LED-lambid ka keskkonnasõbralikumad, sest need ei sisalda elavhõbedat ja vähendavad oluliselt süsinikujalajälge. Kui kõik maailma majapidamised vahetaksid hõõglambid LED-lampide vastu, väheneks üleilmne elektritarbimine märkimisväärselt ja säästetaks miljardeid eurosid aastas.
LED-lambid näitavad suurepäraselt, kuidas väike tehnoloogiline uuendus võib avaldada tohutut mõju kogu planeedile – muuta linnad rohelisemaks, kodud säästlikumaks ja tulevik valgemaks nii otseses kui ka sümboolses mõttes.
