Rail Baltica projekt Eestis

Rail Baltica ei ole miski naljalugu, vaid tegemist on Eesti, Läti ja Leedu ühise projektiga, mille eesmärk on luua Põhja- ja Kesk-Euroopat ühendav kiirraudtee. Kuigi, selle projekti osas on olnud palju meediakaja, isegi negatiivsust ja naljatlemist, siis tegelikkuses on tegemist olulise projektiga Baltikumi ajaloos.

Eestis kulgeb peamine trass põhja ja lõuna suunal Tallinnast Ikla piiripunktini, mis võimaldab tulevikus kiiremat ja mugavamat liikumist nii reisijatele kui kaubale. Projekti kavandamine on kestnud aastaid ning tööde maht on äärmiselt suur. Projekt sisaldab nii raudtee rajamist, viaduktide ehitamist, kui ka ökoloogiliste viaduktide ning tehniliste süsteemide väljaehitamist. Lisaks kõik see muu, mis nende asjade vahele jääb. 

Sealjuures on kõige olulisem aga asjaolu, et Rail Baltica võib muutuda üheks tuleviku põhiteljeks Eesti transpordivõrgus. Projekti ümber on pidevalt olnud palju küsimusi, kuid selle ja eelmise aasta arengud näitavad, et ehitustööd siiski lähevad edasi ning üha enam raudtee lõike jõuab ka reaalselt ehitamiseni. Milline on aga seis praegu ja mida Rail Baltica suuremas perspektiivis majandusele ning turismile võib kaasa tuua?

Rail Baltica rahastus ja milline on majanduslik mõju tavalisele inimesele?

Käesolevalt on teada, et Rail Baltica rahastamine toimub siiski Euroopa Liidu CEF-fondi ja Balti riikide riigikassadest tulevate vahendite toetusel. Hinnanguliselt läheb ka Eestile esimene etapp maksma ligikaudu 3 miljardit eurot, mida on kinnitanud nii ERR kui ka ametlikud ministeeriumite allikad. See number võib muidugi ajas muutuda, kuid hetkel jääb see kehtivaks ametlikuks hinnanguks.

Balti riikidele on koostatud ka tasuvusanalüüs, mille kohaselt ulatub kolme riigi esimese etapi maksumus kokku ligikaudu 15 miljardit eurot. Väidetavalt on sellel kõige aga ka majanduslik kasu. Nimelt näitavad uuringud, et Rail Baltica otsene majanduslik mõju on hinnanguliselt 6,6 miljardit eurot. Küll aga laiem majanduslik mõju, sealhulgas ka kaudne mõju ettevõtetele ja SKP kasv, ulatub ligi 15-23 miljardi euroni. 

Kui vaadata majanduslikku mõju, siis on oluline tuua välja, et Rail Baltica ei ole vaid transpordiobjekt. Kuigi projekti keskmes on transpordiühendus, siis on sellel laiem mõju isegi digitaalsetele teenustele. Projekt toob kaasa võimalusi kiiremaks logistikaks, paremaks koostööks naaberriikidega ning sealjuures mitmed ühtlustuvad standardid muudavad lihtsamaks ka uute tehnoloogiate kasutuselevõtu. 

Sama loogika kehtib ka makselahenduste puhul. Näiteks kui Läänemere-äärsete riikide vahel paraneb oluliselt infovahetus ja andmeside, siis kasvab ka koostöö erinevate platvormide vahel. See tähendab, et kohalikule turule jõuavad kiiremini ka mitmed uuemad makseteenused. 

Näiteks online teenuste puhul, sealhulgas ka mänguportaalides, oodatakse juba pikemat aega, et millal Brite makseteenused kasutusele võetakse. Veelgi enam, juba on olemas mitmeid online kasiinosid, kus on võimalik kasutada Brite makseteenuseid. Näiteks Brite Casino sarnased kasiinod pakuvad kiirmakseid, mida Eestis pole veel nähtud, kuid Soomes ja Rootsis on väga populaarsed.

Seni on see küsimus olnud õhus ja naljaga pooleks võib öelda, et ehk jõuavad Brite makseteenused Eestisse enne kui Rail Baltic täielikult valmis saab. Kuid igal juhul loob projekt soodsa pinnase selleks, et digitaalsed lahendused liiguksid riikide vahel sama sujuvalt kui tulevane rongiliiklus. 

Ehituse seis on Eesti raudteetrassil: milline on tegelik seis?

Eestis on Rail Baltica põhitrassi pikkuseks ligikaudu 213 kilomeetrit ning see kulgeb läbi Harju-, Rapla- ja Pärnumaa. Trassi lõplik joonis sisaldab lisaks raudteetrassile ka hulga rajatisi, mille hulgas on ligi sada erinevat taristuelementi, sealhulgas ka viaduktid ja ökoduktid.

Eelmisel ja üle-eelmisel aastal sõlmiti Eestis mitmeid olulisi ehitus- ja arendusetapi lepingut. Näiteks selle aasta maikuus allkirjastasid GRK ja Rail Baltic Estonia lepingu mitme põhitrassi lõigu projekteerimiseks ning ettevalmistamiseks. Küll aga, koos varasemate lepingutega tähendab see, et suur osa Eesti raudteetrassist on juba kas ehitusjärgus või ettevalmistuse etapis.

Suuremast töötegemisest räägivad ka mitmed ehituspartnerid. Eelmisel ja üle-eelmisel aastal teavitati mitmes lõigust, mille osas on ehitus- või projekteerimislepingud juba allkirjastatud. Näiteks saab siinkohal välja tuua Harju- ning Raplamaa trassi osad ning ka mitmed sillad, aga ristmikud. Kuigi kõik Eesti trassi osad ei ole veel lepinguga kaetud, siis võib ikkagi öelda, et projekt on jõudnud aktiivse ehitamise faasi. 

Mida toob Rail Baltica regionaalse ühenduse mõttes?

Rail Baltica peamine ja lõplik eesmärk on luua kiirraudteeühendus, mis ühendab Baltikumi riigid ülejäänud Euroopaga. Tulevaste reisirongide kiirus võib väidetavalt ulatuda kuni kiiruseni 249 km/h ja sealjuures kaubarongide 120 km/h. Need kiirusstandardid on ametlikult kinnitatud, ja et reisijatel poleks negatiivseid kogemusi sellise kiirustega, on nende kiirustega arvestatud ka trassi projekteerimisel. 

Selge on see, et lõplikud sõidugraafikud ei ole veel valmis ega ametlikult kinnitatud, kuid on selge, et Rail Baltica vähendab oluliselt reisimise aegu Eesti, Läti ning Leedu suuremate linnade vahel. Küll aga loob projekt ka mitmeid uusi võimalusi, mis lihtsustavad kaupade vedu Põhjamaade ja Kesk-Euroopa vahel. Eesti ettevõtjatele tähendab see aga hoopis paremat ligipääsu suurtele turgudele ning võimalust laiendada ka oma logistilist võimekust. 

Kui aga vaadata tavalise kodaniku poole, siis toob projekt kaasa uusi töökohti nii ehitus- kui ka hooldusperioodil. Rail Baltica loob uusi ärivõimalusi ja võimaldab kiiremat liikumist nii inimestel kui ka kaupadel. 

Rail Baltica toob tulevikuinvesteeringuid

Rail Baltica projekt on Eestis jõudnud sellisesse faasi, kus mitmed lõigud on juba ehitamisel või arendamise etapis. Veelgi enam, ka olulised lepingud on juba sõlmitud. Trassi pikkus, maksumus ja tehnilised standardid on paika pandud ning projekt liigub samm-sammult edasi. 

Eeldatavasti on tulevane majanduslik mõju märkimisväärne ning seda kinnitavad ka uuendatud tasuvusanalüüsid. Loodetavasti viib see tõesti SKP tõusuni. Rail Baltica ei muuda üksnes transpordiga seonduvat, vaid ka Eesti ettevõtlusmaastikku, kuna aitab kohalikel ettevõtjatel jõuda oma kaupadega lihtsamini ülejäänud Euroopani. Väidetavalt on Rail Baltica üks Baltikumi olulisemaid tulevikuinvesteeringuid, mis mõjutab majandust ja liikumisvõimalusi pikaks ajaks.