Tänapäeva nutitelefonid on võimsamad kui Apollo 11 Kuule viinud arvutid
Tänapäeva nutitelefonid tunduvad meile tavalised igapäevased seadmed – kasutame neid suhtlemiseks, internetis surfamiseks, fotode tegemiseks ja videote vaatamiseks. Kuid vähesed inimesed mõistavad, kui uskumatult võimsad need tegelikult on. Tegelikult sisaldab keskmine tänapäeva nutitelefon rohkem arvutusvõimsust kui arvutid, millega juhiti 1969. aastal Apollo 11 Moon Landing missiooni ja saadeti inimesed esimest korda Kuule.
Apollo 11 missioon kasutas süsteemi nimega Apollo Guidance Computer (AGC). See oli oma aja kohta revolutsiooniline arvuti, mis aitas astronaute navigeerimisel, maandumisel ja erinevate süsteemide juhtimisel. Kuid võrreldes tänapäeva seadmetega olid selle tehnilised näitajad väga tagasihoidlikud. AGC töötas umbes 1 MHz taktsagedusel ja sisaldas vaid mõnikümmend kilobaiti mälu. Võrdluseks – isegi odav kaasaegne nutitelefon töötab mitmetuumalise protsessoriga, mille kiirus ulatub mitme gigahertsini ning millel on miljardeid kordi rohkem mälumahtu ja graafikavõimsust.
Veelgi hämmastavam on asjaolu, et Apollo arvutid pidid töötama äärmiselt piiratud ressurssidega. Iga programm ja käsk tuli kirjutada maksimaalselt optimeeritult, sest mälu oli kallis ja füüsiliselt piiratud. Tänapäeval võtavad telefonide operatsioonisüsteemid üksi rohkem salvestusruumi kui kogu Apollo missiooni tarkvara kokku.
Kuigi Apollo arvutid olid tehniliselt nõrgad võrreldes tänapäeva seadmetega, olid need erakordselt töökindlad. NASA insenerid pidid tagama, et süsteem toimiks ka kõige kriitilisemates olukordades. Just tänu nendele pioneerlahendustele pandi alus paljudele tänapäeva arvutitehnoloogia arengutele.
Nutitelefonide areng näitab, kui kiiresti tehnoloogia on viimase poole sajandi jooksul edasi liikunud. Seade, mida kasutame täna taskulambina, kaamera või sotsiaalmeedia sirvimiseks, omab rohkem võimsust kui süsteemid, millega inimkond saavutas ühe oma ajaloo suurima tehnoloogilise läbimurde – jõudis Kuule.
