Kas aluseline toitumine toimib? Tasuta tervislik menüü igaks päevaks
Viimastel aastatel on Eestis üha enam tähelepanu saanud niinimetatud aluseline toitumine. Sotsiaalmeedias ja erinevates tervisegruppides jagatakse soovitusi, mille kohaselt aitavat teatud toidud muuta organismi aluselisemaks ning parandada seeläbi tervist. Sageli pakutakse nende nõuannete kõrval ka tasulisi toitumiskavasid, mille hind võib ulatuda kümnetest kuni sadade eurodeni. Kas aluseline toitumine on imelahendus? Tasuta tervislik toitumiskava igapäevaseks kasutamiseks.
Teaduslikult on aga teada, et inimese organism reguleerib vere pH-d väga täpselt ning tavapärane toit ei muuda seda märkimisväärselt. Kui vere happelisus või aluselisus muutuks oluliselt, oleks tegemist tõsise tervisehäirega, mis vajaks kiiret meditsiinilist sekkumist.
See ei tähenda siiski, et aluselise toitumise pooldajate soovitatud toidud oleksid halvad. Vastupidi – paljud soovitatud köögiviljad, puuviljad, marjad, kaunviljad ja pähklid on tervisliku menüü olulised osad. Probleem tekib siis, kui neile omistatakse omadusi, mida teadus ei kinnita.
Tervislik toitumine ei pea olema kallis ega keeruline. Enamasti piisab lihtsatest põhimõtetest: söö rohkem köögivilju, eelista täisteratooteid, tarbi piisavalt valku ning piira liigset suhkrut ja tugevalt töödeldud toite.
Tasuta tervislik päevamenüü
Hommikusöök
- Kaerahelbepuder piima või veega
- Peotäis marju
- Keedetud muna
- Tass kohvi või teed
Vahepala
- Õun või pirn
- Peotäis mandleid või kreeka pähkleid
Lõunasöök
- 150–200 g kanafileed, kala või tailiha
- Suur portsjon värsket salatit
- Keedetud kartul, riis või tatar
- Klaas vett
Vahepala
- Maitsestamata jogurt
- Marjad või puuviljatükid
Õhtusöök
- Ahjulõhe või kana
- Aurutatud või värsked köögiviljad
- Väike portsjon täisterariisi või kartulit
Hilisem vahepala (vajadusel)
- Kohupiim
- Õun
- Mõned pähklid
Kui palju võiks päevas süüa?
Rusikareeglina võiks iga põhitoidukord sisaldada:
- 1/2 taldrikust köögivilju
- 1/4 taldrikust valguallikat (liha, kala, muna, kaunviljad)
- 1/4 taldrikust süsivesikuid (kartul, riis, tatar, täisterapasta)
Lisaks võiks päevas juua vähemalt 1,5–2 liitrit vett.
Aga kas organismi "happelisust" peab neutraliseerima?
Tervel inimesel teeb organism selle töö ise ära. Neerud ja kopsud hoiavad vere pH-d pidevalt sobivas vahemikus. Kui soovid siiski süüa rohkem niinimetatud "aluselisi" toite, siis selleks sobivad hästi:
- Brokoli
- Kurk
- Kapsas
- Spinat
- Salatid
- Avokaado
- Marjad
- Õunad
- Tsitruselised
Samal ajal ei ole vaja loobuda lihast, kalast, piimatoodetest ega täisteratoodetest. Tasakaalustatud menüü, kus on palju köögivilju ja piisavalt valku, on tervise seisukohalt märksa olulisem kui toitude jagamine "happelisteks" ja "aluselisteks".
Toitumisteadlaste hinnangul ei ole olemas ühte imelist dieeti, mis lahendaks kõik tervisemured. Kõige paremaid tulemusi annavad endiselt mõõdukus, mitmekesine toidulaud, regulaarne liikumine ning piisav uni.
