Konservipurk leiutati aastakümneid enne konserviavajat
Tänapäeval tundub konservipurgi avamine nii lihtne, et sellele ei pöörata peaaegu mingit tähelepanu. Kasutame konserviavajat või tõmbame lihtsalt purgi küljes olevast rõngast ning mõne sekundiga on toit käes. Konservide ajaloo alguses oli olukord aga hoopis teistsugune – metallist konservipurk leiutati aastakümneid enne spetsiaalset konserviavajat.
Konserveerimise areng sai suure tõuke 19. sajandi alguses. Prantsuse väejuht Napoleon Bonaparte vajas oma armeele võimalust toitu pikkadel sõjakäikudel säilitada ning Prantsusmaal pakuti rahalist preemiat inimesele, kes suudaks välja töötada toimiva lahenduse. Prantslane Nicolas Appert avastas, et toidu kuumutamine ja õhukindlalt suletud anumasse paigutamine võimaldab seda märksa kauem säilitada.
Appert kasutas esialgu klaaspudeleid, kuid peagi hakati otsima vastupidavamat lahendust. 1810. aastal sai inglane Peter Durand patendi meetodile, mille puhul sai toidu säilitamiseks kasutada ka metallist anumaid. Sellest sai alguse metallist konservipurkide areng.
Esimesed konservipurgid erinesid aga tänapäevastest märgatavalt. Need valmistati paksust metallist ning olid rasked ja väga tugevad. Purki ei olnud võimalik lihtsalt väikese kööginoa või tänapäevase avajaga avada. Mõnikord soovitati kasutada lausa haamrit ja peitlit. Sõdurid võisid purke avada noa, täägi või muu käepärast oleva tugeva tööriistaga.
Kõige kummalisem on asjaolu, et spetsiaalset konserviavajat polnud konservide kasutuselevõtu ajal veel olemas.
Esimesed konserviavajate patendid ilmusid alles aastakümneid hiljem, 1850. aastatel. Selleks ajaks olid tootmismeetodid arenenud ja purkide metall muutunud õhemaks. See võimaldas konstrueerida tööriistu, millega sai kaane läbi lõigata ilma haamri ja peitli abita.
Järgnevatel aastakümnetel muutusid konserviavajad järjest mugavamaks. 1870. aastal patenteeris ameeriklane William Lyman pöörleva lõikerattaga konserviavaja. Selle põhimõte meenutas juba märksa rohkem hilisemaid köögis kasutatavaid avajaid. 20. sajandil ilmusid elektrilised konserviavajad ning hiljem muutusid tavaliseks purgid, mille kaane saab avada tõmmatava metallrõnga abil.
Konserv ise muutis põhjalikult nii inimeste igapäevaelu kui ka sõjavägede varustamist. Toitu sai transportida pikkade vahemaade taha ning säilitada kuid või isegi aastaid ilma külmkapita. Konservid muutusid oluliseks sõdades, merereisidel ja ekspeditsioonidel ning jõudsid lõpuks tavainimeste köökidesse.
Konservipurgi ja konserviavaja ajalugu on hea näide sellest, kuidas leiutised ei sünni alati meile loogilisena tunduvas järjekorras. Kõigepealt õppis inimene toitu tugevasse metallpurki sulgema ning alles aastakümneid hiljem leiutas mugava tööriista, millega see purk uuesti lahti saada.
