Eiffeli torn pidi algselt jääma püsti vaid 20 aastaks
Eiffeli torn on tänapäeval üks maailma tuntumaid ehitisi ja Pariisi sümbol, mistõttu on raske ette kujutada linna ilma selle hiiglasliku raudtornita. Ometi ei kavandatud Eiffeli torni algselt igaveseks. 1889. aasta maailmanäituse jaoks püstitatud torn pidi oma asukohale jääma vaid 20 aastaks ning selle tulevik pärast 1909. aastat polnud sugugi kindel.
Eiffeli torn ehitati Pariisis toimunud 1889. aasta maailmanäituse ehk Exposition Universelle'i üheks peamiseks vaatamisväärsuseks. Näitus korraldati muu hulgas Prantsuse revolutsiooni 100. aastapäeva tähistamiseks ning Prantsusmaa soovis demonstreerida maailmale oma tööstuslikku ja tehnoloogilist võimekust.
Torni rajamine kestis veidi üle kahe aasta. Ehitustööd algasid 1887. aastal ning torn valmis 1889. aasta kevadel. Selle kõrgus oli algselt umbes 300 meetrit ja tegemist oli tolle aja kohta erakordse insenertehnilise saavutusega. Eiffeli tornist sai maailma kõrgeim inimese ehitatud rajatis – tiitlit hoidis see üle 40 aasta.
Torni seostatakse eelkõige Prantsuse inseneri Gustave Eiffeliga, kelle ettevõte ehitise püstitas. Torni põhikontseptsiooni töötasid Eiffeli ettevõttes välja insenerid Maurice Koechlin ja Émile Nouguier ning arhitekt Stephen Sauvestre aitas kujundust edasi arendada.
Kõik pariislased polnud uuest ehitisest sugugi vaimustuses. Juba enne torni valmimist kritiseerisid seda mitmed tuntud kunstnikud ja kirjanikud, kelle arvates ei sobinud tohutu metallkonstruktsioon Pariisi ajaloolise arhitektuuriga. Sellest hoolimata kujunes torn maailmanäituse ajal suureks publikumagnetiks.
Miks pidi Eiffeli torn lammutatama?
Gustave Eiffel sai torni kasutamiseks kokkuleppe järgi 20-aastase perioodi. Pärast seda pidi kontroll rajatise üle minema Pariisi linnale ning selle lammutamine oli täiesti reaalne võimalus.
Eiffel mõistis, et torni säilimiseks peab sellel olema rohkem väärtust kui lihtsalt turismiatraktsioonina. Seetõttu püüdis ta näidata, et kõrget ehitist saab kasutada teaduslikel ja tehnilistel eesmärkidel.
Tornis ja selle abil tehti meteoroloogilisi, aerodünaamilisi ja muid teaduslikke katseid. Kõige olulisemaks osutus aga uus tehnoloogia – raadioside.
Eiffeli torni erakordne kõrgus muutis selle suurepäraseks kohaks raadioantennide paigaldamiseks. 1890. aastate lõpus ja 1900. aastate alguses korraldati tornist järjest edukamaid traadita telegraafi katseid. Prantsuse sõjavägi hakkas mõistma, et rajatisel võib olla oluline strateegiline väärtus.
Just raadioside ja sõjaline kasutus olid olulised põhjused, miks torni pärast esialgse 20-aastase perioodi lõppu ei lammutatud.
Ajutisest ehitisest sai Pariisi sümbol
Eiffeli torn osutus eriti kasulikuks Esimese maailmasõja ajal, mil selle raadioseadmeid kasutati sõjalises sides ja vaenlase raadiosignaalide jälgimisel. Hiljem sai torn oluliseks ka raadio- ja televisioonisaadete edastamisel.
Tehnoloogia, mis aitas torni lammutamisest päästa, on jätnud sellele jälje tänapäevani. Antennide lisamise tõttu on Eiffeli torni kogukõrgus aja jooksul muutunud ning praegu ulatub see ligikaudu 330 meetrini.
Ajutiseks maailmanäituse rajatiseks kavandatud ehitisest sai lõpuks üks tuntumaid vaatamisväärsusi maailmas. Eiffeli torni külastavad igal aastal miljonid inimesed ning selle siluett on muutunud Pariisiga peaaegu lahutamatult seotuks.
Kui torni esialgsest plaanist oleks rangelt kinni peetud ja sellele poleks leitud praktilist kasutust, võinuks Eiffeli torn kaduda juba 20. sajandi alguses. Üks maailma kuulsamaid turismiobjekte võlgneb oma püsimajäämise seega vähemalt osaliselt raadiotehnoloogia arengule.
