Eesti esitas president Kaljulaidi OECD peasekretäri kandidaadiks
Täna andis Eesti suursaadik OECD juures Clyde Kull üle dokumendid, millega Eesti esitab enda kandidaadiks OECD järgmise peasekretäri kohale president Kersti Kaljulaidi. President Kaljulaid tutvustab oma seisukohti ja visiooni pikemalt 5. oktoobri virtuaalüritusel.
“2020. aastal elame Suure Muutuse ajajärgul. Oleme üleminekul
tööstuslikult digitaalsele majandusele, fossiilsetelt kütustelt puhtale
energiale. Usun kindlalt riikide mitmepoolsesse koostöösse ja näen siin
OECD-l suurt rolli – ta peab arenenud riikide üleilmse kogukonnana võtma
endale aktiivse rolli parimate teadmiste kokkutoojana, et aidata
riikidel nende muutustega toime tulla,” ütles Kersti Kaljulaid.
Ta lisas, et pärast Eesti taasiseseisvumist oleme 30 aasta jooksul teinud läbi ulatuslikud, kiired ja edukad reformid, loonud esimese tõeliselt digitaalse ühiskonna ja arendanud OECD hinnangul välja ühe maailma parima haridussüsteemi. "Tahan need kogemused OECD-sse viia, et oleksime valmis väljakutseteks, millega järgmistel aastakümnetel silmitsi seisame."
Rääkides väljakutsetest, millele ta järgmise OECD peasekretärina keskenduks, tõi riigipea välja vajaduse innustada liikmesriike mõistma digitaalse pöörde potentsiaali meie silmnähtavalt ühiste eesmärkide saavutamisel: demokraatia säilitamine, majanduse arendamine ja ka planeedi päästmine.
„Peame välja mõtlema, kuidas oma digitaalset jõudu rohepöördeks ära kasutada, sealhulgas tuleb nullist ümber mõtestada ka üleilmne maksukoostöö. Arvesse tuleb võtta, et nii kaupade kui ka teenuste turud on ülemaailmsed, mida juhivad üha enam iseseisevad töötajad, ning mis püüavad kõrvaldada neile arengutele seatud halduspiiranguid. Analüüsimist vajab, mil moel peab tööstusvaldkonna maksumudelilt muutma, et sellest saaks meie digivallas üleilmselt töötavaid kodanikke toetav maksumudel,“ ütles Kersti Kaljulaid.
Tööstuse loodud traditsioonilistest töökohtadest ühtlast maksujõge peagi enam ei voola ja nii peavad riigid Kaljulaidi sõnul justkui mesilastena õielt õiele lendama, et korjata kokku kokku maksutulu kodanikelt, kes töötavad hommikul Prantsusmaal, õhtul Suurbritannias, elavad pool aastat Eestis ja lähevad siis näiteks Austraaliasse.
Ta rõhutas ka riigi poolt tagatud digi-ID kui kogu digipöörde selgroo olulisust: „Digitaalne ID peab olema sama levinud ja võltsingute vastu võitlemiseks sama tugeva juriidilise kaitsega nagu meie paberpassid.“
Teise olulise teemana tõi riigipea välja ülemineku fossiilsetelt kütustelt puhtale energiale. “Kliimamuutused ja looduskeskkonna halvenemisega võitlemine peab olema meie ühine vastutus. Oleme selles lahingus kõik samal poolel ja vaid nii oleme võidukad. Aga saame selle võita, ka majanduslikult, kui tegutseme targalt ja õigeaegselt,” lisas president Kaljulaid.
„OECD on jätkuvalt üks olulisemaid rahvusvahelisi organisatsioone jätkusuutliku arengu tagamisel, eriti praegu, kus pakub põhjalikke analüüse ja nõuandeid COVID-19 kriisi majanduslike tagajärgedega toimetulemiseks,“ rõhutas Eesti suursaadik OECD juures Clyde Kull. „Eesti osaleb aktiivselt enam kui 180 erineva formaadiga komitee töös, kus jagab oma kogemusi e-valitsemise, hariduse, digitaliseerimise ja muu vallas. Kersti Kaljulaidi esitamine järgmiseks peasekretäri kandidaadiks näitab Eesti ambitsiooni veelgi olulisemalt OECD-sse panustada,“ ütles ta.
President Kersti Kaljulaid tutvustab oma lähtekohti ning
visiooni OECD arengust 5. oktoobril Eesti aja järgi kell 12.00
otseülekandes aadressil www.kerstikaljulaid.com.
OECD on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon, mis ühendab endas kõrgelt avatud turumajandusega demokraatlikke ja inimõigusi austavaid riike. Eesti liitus OECD-ga 2010. aastal. Organisatsiooni peakorter asub Pariisis. OECD liikmesriigid teevad tihedat koostööd, jagades oma kogemusi ning otsides koos lahendusi ühistele probleemidele.
Vabariigi Presidendi ametiaeg lõppeb 2021. aasta oktoobris. Valituks osutumisel asub president Kaljulaid OECD peasekretäri ametikohale pärast oma ametiaja lõppu.
