UUS PISTIKUS:
Koroonaviirus Eestis, 3. oktoober: ööpäevaga tehti 71 positiivset testi, suri veel üks inimene

Koroonaviirus Eestis, 3. oktoober: ööpäevaga tehti 71 positiivset testi, suri veel üks inimene

Koroonaviirus Eestis, 3. oktoober: ööpäevaga tehti 71 positiivset testi, suri veel üks inimene

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 2 427 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 71 testi tulemus osutus positiivseks.

Vaata ka: Koroonaviirus maailmas ja Eesti koroonaviiruse kaart ja statistika

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Ida-Virumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 31 inimesel. Harjumaale lisandus 26 ning Pärnumaale, Põlvamaale ja Valgamaale kaks uut juhtu. Lääne-Virumaale, Saaremaale, Võrumaale ja Viljandimaale lisandus üks uus koroonaviirusesse nakatumine. Neljal positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht. Reeglina on sellisel juhul tegemist välismaalasega.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 53,05.

Harjumaa 26 uuest juhtumist (neist 22 Tallinnas) kolm on seotud nakatumisega pereringis, kolm nakatumisega töökohal ning viiel juhul pole nakkusallikas teada. Ülejäänud nakatumiste asjaolud on täpsustamisel.
Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada kaheksat kollet, millest suurim on Ida-Tallinna keskhaigla kolle, kus lisaks 25 töötajale on haigestunud 14 ravil olnud patsienti ja kaks kohviku töötajat. Läänemere gümnaasiumi koldega seoses on haigestunud 29 õpilast ja 10 õpetajat. Esimese töökoha koldega on seotud 29, Haapsalu nostalgiapäevade koldega 8, Päästeameti koldega seitse, teise töökoha koldega seitse ja esimese perekonna koldega kuus juhtumit. Teise pere- ja tutvuskonna koldega on seotud viis haigusjuhtu.

Põhja regionaalosakonna inspektorite jälgimisel on kokku ligi 2400 inimest, kellest 371 on haigestunud.

Ida-Virumaa uutest juhtumitest 11 on seotud nakatumisega pereringis, viiel juhul sai nakatunu viiruse tuttavalt. Neljal juhul nakatus inimene töökohas, ühel juhul koolis ja ühel juhul lasteaias (Sillamäe lasteaed Rukkilill töötaja). Ülejäänud juhtumite asjaolud on täpsustamisel.

Kokku on ida regiooni tööpiirkonnas kümme aktiivset kollet, millest tutvuskonna koldega on seotud 30, Kohtla-Järve töökoha koldega seitse, esimese Sillamäe töökoha koldega 14 ja teise Sillamäe töökoha koldega üheksa inimest. Tammiku põhikooli koldega on seotud 11, Kohtla-Järve kesklinna põhikooli koldega kuus, teise Ida-Virumaa pereliikmete ja tuttavate koldega seitse ja Kohtla-Järve sünnipäeva koldega viis haigusjuhtu. Jõhvi gümnaasiumi koldega on seotud seitse ja Jõhvi hooldekeskuse koldega kuus haigestunut (viis klienti ja üks töötaja).

Ida regionaalosakonna jälgimisel on ligi 1000 inimest, kellest on haigestunud 196.

Viljandimaa nakatunu sai viiruse sünnipäeval viibinud viirusekandjalt, Võrumaa haigestunu sai nakkuse tuttavalt. Ülejäänud lõuna regionaalosakonna uute juhtumite asjaolud on selgitamisel.

Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on koroonaviirusega seoses üle 360 inimese, kellest 60 on haigestunud. Regiooni jälgimisel on üks aktiivne kolle Võru töökoha kolle, millega on seotud 23 haigestumist. 

Saaremaa uue juhtumi puhul on tegemist perekondliku nakatumisega, Pärnumaa nakatumiste asjaolud on täpsustamisel.

Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 260 inimese, kellest 31 on haigestunud. Võimalik on eristada kahte kollet: nostalgiapäevade kuue haigestunuga Läänemaa kolle ning Saaremaa samuti kuue haigestunuga perekondlik kolle.

Haiglaravil viibib 36 inimest, TÜ kliinikumis suri koroonaviirusesse nakatunud 83-aastane naine

3. oktoobri hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 36 inimest, juhitaval hingamisel on kaks patsienti. Koju saadeti neli patsienti, uusi COVID-19 juhtumeid avati viis.

Tartu ülikooli kliinikumis suri koroonaviirusesse nakatunud kokku 83-aastane naine, kokku on Eestis surnud 67 koroonaviirusesse nakatunud inimest.

Tänaseks on haiglates lõpetatud 473 COVID-19 haigusjuhtumit 460 inimesega.

3. oktoobri seisuga on tervenenud 2 728 inimest. Neist 2 088 inimese (76,5%) haigusjuhtum on lõpetatud, 640 inimese puhul (23,5%) on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on võimalik saatekirjaga koroonaviiruse ninaneelu proovi anda 18 testimispunktis, millest kolm asuvad sadamas ja lennujaamas ning on mõeldud Eestisse saabujate testimiseks.

Eestis on kokku tehtud enam kui 220 000 esmast testi, nendest 3 577 ehk 1,6 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.

Terviseamet paneb südamele: Olukord muutub tõsisemaks

Järgmised nädalad on kriitilised viiruse kontrolli alla saamiseks. Maski kandmine ei ole Eestis küll kohustuslik, kuid mask on väga hea täiendav meede distantsi hoidmisele, heale kätehügieenile ja heale respiratoorsele hügieenile. Maski tuleb kanda kõigil mistahes haigussümptomitega inimestel avalikus kohas viibides või vältimatu lähikontakti korral. Maski peaksid kandma kõik koroonaviirusesse haigestunute kontaktsed ka juhul, kui sümptomeid veel pole. Oluline on maski paigaldada, kanda ja eemaldada õigesti. Pärast maski eemaldamist tuleb käed desinfitseerida.

On oluline, et me kasutaksime kõiki võimalusi, mis aitavad pidurdada viiruse leviku edasist laienemist. COVID-19 haigus on jõudmas elutähtsate teenuste ja riskirühmadeni (haiglatesse ja hooldekodudesse). Arvestades viiruse leviku kasvu maailmas ja Euroopas, tuleb välisreisid jätta ära ning veeta koolivaheaeg Eestis. Igaühe käitumisest sõltub, kas saame vältida suuremaid piiranguid ja jätkata tavapärast elu. 

Kuna lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed viibivad teineteisele lähemal kui 2 meetrit ja pikema aja jooksul kui 15 minutit, siis haigena koosviibimisele minek on kindel viis oma sõpru nakatada – sageli viibitakse tunde tihedalt koos kinnises ruumis ning räägitakse valjul häälel. Viimane aitab viiruseosakestel aga veelgi paremini levida.

Kindlasti võiksid üritustel osalejad oma telefoni paigaldada koroonaäpi HOIA, mis aitab võimalikku lähikontakti tõhusamalt tuvastada.

Kuidas peatada koroonaviiruse levik?

  • Kõige efektiivsem meede nakkuse vältimiseks on distantsi hoidmine.
  • Rahvarohketes kohtades ja eriti siseruumides, kus ei ole võimalik teiste inimestega distantsi hoida, on soovitav kanda ka maski.
  • Kinniseid rahvarohkeid kohti tuleks võimalusel vältida.
  • Järgida tuleb kätehügieeni ehk teisisõnu: käsi tuleb pesta tihti.
  • Kätepesuks tuleb kasutada sooja vett ja seepi, avalikes kohtades alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit.
  • Aevastamisel või köhimisel tuleb oma suu ja nina katta ühekordse salvrätiga. Kasutatud salvrätt tuleb koheselt visata prügikasti ja seejärel käed puhastada. Salvrätikut puudumisel kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), mitte paljast kätt.
  • Haigena tuleb püsida kodus, seda ka kergete sümptomitega.
  • Mistahes haigussümptomite puhul tuleb kahtlustada koroonaviirust ja helistada oma perearstile.
  • Laadi Google Play või App Store’i kaudu oma telefoni mobiilirakendus HOIA, mis teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Samuti saad nii anonüümselt teavitada teisi kasutajaid enda haigestumisest. Rakenduse kasutajate telefonid vahetavad omavahel anonüümseid koode ning riik, rakenduse tootja ega telefoni tootja ei saa teada, kes kellega lähikontaktis oli. Loe lisa www.hoia.me

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel on tänase seisuga HOIA mobiilirakendust alla laaditud 149 060 korda ja läbi selle on end haigeks märkinud 73 inimest.

Kuidas veenduda, et helistajaks on terviseameti kõnerobot?

Üheks võimaluseks kõne õigsuses veenduda, on vaadata helistaja numbrit. Kõnerobot kasutab alljärgnevaid numbreid:

+3726011104
+3726011041
+3726011365
+3726011143
+3726011355

Kõnerobot teeb lisaks esmastele teavituskõnedele ka kontrollkõnesid uurides, kas nädala eest hoiatuse saanud inimesel on tekkinud koroonaviiruse sümptomid. Kui inimene tunneb end halvasti, alutakse tal kohe oma perearstiga ühendust võtta.

Kõnerobot loodi aitamaks terviseameti töötajaid, sest lähikontaktsete arv on viimasel ajal plahvatuslikult kasvanud. Haigetega suhtlevad endiselt terviseameti inspektorid.


Teema: Koroonaviirus

Lisas: pistik | 03.10.2020 11:24

Vaata lisaks

Vaata ka

Kuidas isad lapsi hoiavad? Saad naerda :)
Naljakad ja kummalised Google Street View pildid (24 pilti)
Teine Maailmasõda | Tihend | Silver | Motokross Online | WordPressi kodulehe tegemine | EYTK | WordPressi uudised ja õpetused