Esimesed Lõuna-Koreast tellitud liikursuurtükid K9 Kõu jõudsid Eesti kaitseväe relvastusse

Augusti lõpus saabusid Lõuna-Koreast Eestisse esimesed kaks liikursuurtükki K9 Kõu, mis pärast modifitseerimist võetakse kasutusse 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljonis. Eestisse saabub kolme aasta jooksul kokku 18 kaitseväe poolt soetatud liikursuurtükki.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul on liikursuurtükkide K9 Kõu teenistusse võtmine hea näide kui kompleksne on tegelikult ühe võime arendamine ja mida see tähendab. „Kaks aastat tagasi alanud protsess on tänaseks jõudnud nii kaugele, et saame alustada suurtükkide tehnilist kohendamist, et nad vastaksid täielikult meie vajadustele. Tegu on kaitseväe ühe viimaste aastate olulisima kaitsehankega, mille eesmärgiks on tugevdada eelkõige kaudtulevõimekust,” ütles Luik.

„Eesti on koostöös Soomega samaaegselt hankinud olulisi relvasüsteeme ja masinaid, nagu õhuseireradarid. Nüüd oleme Lõuna-Koreast hankinud esimesed liikursuurtükid K9, mis peaksid vahetama välja 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni 155-millimeetrised suurtükid,“ ütles liikursuurtükkide hanke projekti kaitseväe poolne juht kolonelleitnant Kaarel Mäesalu.

„K9 on Eesti oludele hästi sobiv ja moodne relvasüsteem, mis võeti Lõuna-Koreas kasutusele juba 1999. aastal. See relvasüsteem sobitub hästi ka Eesti kliimasse, sest Lõuna-Koreas on sarnaselt Eestilegi neli aastaaega ja suured temperatuurierinevused,“ lisas kolonelleitnant Mäesalu.

Eestisse juba saabunud ja järgneva kolme aasta jooksul Lõuna-Koreast saabuvad liikursuurtükid on hooldatud ja kasutusvalmis, kuid Eestisse saabumisel lähevad esmalt modifitseerimisele: relvad värvitakse üle Eesti kaitseväe moondamisvärvidesse, neile installeeritakse kaitseväes kasutusel olevad standardsed sidevahendid ning paigaldatakse muu kaitseväes kasutusel olev lisavarustus. Seejärel jõuavad masinad 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni, mis formeeritakse ümber liikursuurtükipataljoniks.

Kokku soetab Eesti 18 liikursuurtükki kogumaksumusega 83 miljonit eurot, mis sisaldab ka väljaõpet instruktoritele ja hoolduspersonalile, eritööriistu ja varuosi.

 „Suurtükkide ümberehitusega alustame järgmise aasta veebruaris, kui oleme praegu käimasoleva hanke lepingupartneri leidnud. Liikursuurtükid K9 Kõu on üks osa kogu võimekusest,  lisaks hangime lähiaastatel ka evakueerimistankid ja soomustatud mobiilsed juhtimispunktid,“ ütles Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse soomustehnika kategooriajuht Ivar Janson.

Liikursuurtükid K9 Kõu on suure läbimisvõimega, roomikutel, hea soomuskaitsega ja suure tulejõuga. Relvasüsteemide eluiga on 45 aastat, mis tähendab, et Eesti suurtükiväelased saavad neid relvasüsteeme kasutada veel vähemal 30 aastat.

Kuna liikursuurtükid on soomustatud ning iseliikuvad, tõstab see suurtükimeeskonna kaitstust ning võimaldab kiiremat manööverdamist, mis suurendab hukukindlust ja tulejõudu. Relvasüsteem on lihtne ja töökindel, sobilik kasutamiseks ka nii ajateenijatele kui reservväelastele.

Lisaks Eestile on liikursuurtükid K9 kasutusel Lõuna-Koreas, Türgis, Indias, Soomes, Norras ja Austraalias. Poola on K9 veermikule loonud 155 mm relvasüsteemi KRAB.

Tehnilised andmed:

Lahingukaal: 47 tonni
Erisurve maapinnale: Alla 1 kg/cm2
Pikkus/laius/kõrgus: 12,28/3,5/2,75 m
Mootori võimsus: 750 kW/1000 hj
Võimsuse/kaalu suhe: 21,3 hj/t
Kiirus: 65 km/h
Sõiduulatus: 360 km
Kaliiber/raua pikkus: 155/52cal
Laskekaugus: 40 km (olenevalt laskemoonast)
Laadimine: Poolautomaatne
Suunamine: Automaatne
Tootmise algus: 1999
Meeskond: 5 (meeskonnaülem, sihtur, abisihtur, laadur ja sõidukijuht)

Taktikalised näitajad:

Laskevalmiduse saavutamine: 30 – 60 sek
Eemaldumine tulepositsioonil: 60 sek
Maksimaalne laskekiirus: 8 lasku/min
Pidevlaskekiirus: 2 lasku/min
Üks relv võimeline pihtama samaaegselt kolme mürsuga
Laskesektor: 360 kraadi

Videotutvustus:

Teema: NATO