Esimene COVID-19 vaktsiini saadetis jõudis Eestisse
Täna, laupäeva 26. detsembri varahommikul jõudis Eestisse terviseametisse esimene COVID-19 vaktsiini saadetis, milles on 9750 vaktsiinidoosi 4875 inimese vaktsineerimiseks.
Vaata ka: Koroonaviirus maailmas ja Eesti koroonaviiruse kaart ja statistika
Vaktsineerimisega alustatakse Euroopa Liidus 27. detsembril. Eestis toimuvad esimesed vaktsineerimised Ida-Virumaal, Tartus ja Tallinnas ning alates tulevast nädalast järk-järgult juba üle Eesti.
„Esimese tarnega saabunud vaktsiinid on mõeldud haiglate, kiirabi ja perearstikeskuste tervishoiutöötajatele. Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele, kuna COVID-19 haigetega kokkupuute tõttu on neil suurem risk nakatuda ning vaktsineerimine aitab tagada tervishoiusüsteemi toimepidevuse,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Loodame, et ka järgmised COVID-19 vaktsiinid jõuavad lähiajal müügiloani ning Eestisse jõuab piisav kogus vaktsiini, et saaksime võimaldada juba lähikuudel vaktsineerimist ka teistele riskirühmadele ja seejärel kogu elanikkonnale.“
Esimesena jõudis Eestisse Pfizer/Biontech COVID-19 vaktsiin Comirnaty, mis on näidustatud 16-aastastele ja vanematele inimestele COVID-19 haiguse ennetamiseks. Vaktsineerimise vastunäidustus on ülitundlikkus mõne vaktsiini toimeaine või abiaine suhtes ning ägeda ja kõrge palavikuga haiguse korral tuleks vaktsineerimine edasi lükata. Vaktsiini infolehe andmetel on vaktsiini efektiivsus 94,6%.
„Comirnaty vaktsiini uuringutes osales üle 44 000 inimese, neist sai 2 annust 20 519 üle 16-aastast inimest. Uuringutes ilmnes sagedasemate vaktsineerimise kõrvaltoimetena enim süstekoha valulikkus, lihasvalud, palavik ja paaripäevane enesetunde mõningane halvenemine,“ ütles ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp. „Kõik need kõrvaltoimed olid kerged või mõõduka raskusega ja iseparanevad. Vajadusel on need leevendatavad paratsetamooli, ibuprofeeni või külma kompressiga.“
Uuringus teatati mittetõsistest allergilistest reaktsioonidest, tõsiseid reaktsioone uuringus ei ilmnenud ei vaktsiini- ega platseeborühmas. Lisaks tekkis uuringus neljal vaktsiinirühma inimesel 20 519st ehk 0,02% vaktsineeritutest kõrvaltoimena näonärvi halvatus ehk Belli paralüüs, mis on iseparanev, kuid inimesele ajutiselt häiriv.
„Perearstid on valmis alustama meedikute vaktsineerimistega järgmisest nädalast. Vaktsineerimisega on perearstikeskustes tegeletud aastakümneid ning see on meile tuttav rutiin,“ ütles Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige, dr Karmen Joller. „Kui meedikud on vaktsineeritud, võimaldatakse vaktsineerimist riskirühmade patsientidele ja seejärel kogu elanikkonnale. Perearstid ja pereõed tunnevad oma patsiente ning saavad anda asjakohast ning vajalikku nõu."
Terviseametisse jõudnud vaktsiinisaadetise võtsid vastu terviseameti töötajad, kes kontrollivad saatedokumentide olemasolu, vormistust ja vastavust ravimipartiile. „Lisaks kontrollitakse saadetisega kaasas oleva temperatuurijälgimise seadme väljavõtet, et hinnata, kas kogu käitlemisahela jooksul hoiti vaktsiine nõutud temperatuuridel. See info antakse edasi ka kõigile, kes vaktsiine vastu võtavad. Nii tagatakse vaktsiini efektiivsuse ja teiste omaduste säilimine,“ ütles terviseameti peadirektor Üllar Lanno. „Tallinna esimestesse vaktsineerimise kohtadesse ja Ida-Virumaale transporditakse vaktsiinid temperatuuril 2-8°C, Tartusse kuival jääl -75°C juures.“
Tuleva aasta jaanuari alguses hakkavad praeguse info kohaselt laekuma täiendavad vaktsiinisaadetised iganädalaselt. Samuti on ka teise COVID-19 vaktsiini tootja Moderna vaktsiini müügiloataotlus hindamisel Euroopa Ravimiametis ning otsus selle kohta peaks tulema 6. jaanuaril.
Teema: Koroonaviirus
